Noored jälgivad eriala valides Soome tööturgu
Kutsekoolide tänavuse vastuvõtuga kokku puutunud inimestega vesteldes tuli ilmsiks mõtlemapanev suundumus: kuhu ja mida õppima minna, ei otsusta paljud noored mitte selle järgi, kas amet Eestis tulevikus leiba annab, vaid kas sellega oleks võimalik Soome tööle põrutada.
Nii näiteks tõi Kuressaare ametikooli teabejuht Taavi Tuisk esile kooli tänavuseks hitiks kujunenud ehitusviimistleja eriala: „Kui aastaga nii järsult tõuseb huvi ühe ameti vastu, siis peab seal taga midagi olema, mingi perspektiiv peab olema tekkinud.”
Tema oletust kinnitavad vestlused ametikooli kolleegidega: noored teavad väga hästi, mis Soome tööturul toimub, ehkki vastuvõtuvestlusel otse seda eriala valiku põhjusena välja tuua ei malda. „Kes julgeks seda öelda, kui püüab pääseda erialale, kus on suur konkurss,” muigas Tuisk. „Küll on vestlustel selgunud, et vend, isa, sõbrad töötavad Soomes, mõnel noorel on isa seal ehitusfirma omanik. Minu isiklikul hinnangul on siin selge seos olemas. Tean ehitusõpilasi, kes kevadel läksid Soome tööle enne, kui neil kool ametlikult lõpetatud sai,” ütles ta. Ja lisas, et tegelikult lähevad lõpetajad ju tööturule umbes kolme aasta pärast ning tänane tööpakkumiste hulk ei ole täpne juhis erialavaliku tegemiseks.
Erik (austagem tema soovi oma nime lehes mitte näha) lõpetas Tallinna ehituskooli 2008. aastal plaatija erialal. Toona oli ta pettunud, et kodumaal väärilist tööd ei leidunud ning tuli vastu võtta pakkumine Soomes. Sellest kolm aastat tagasi Eesti Päevalehele rääkides jäi kõlama kibe noot: mis teha, kui Eestis õppinud mehi ei vajata. Ehitati siis veel palju, kuid tööle kõlbas igaüks, kes mörti mätsida oskas.
Kindlaid näitajaid pole
Nüüd on Erik toonase asjade käiguga rahul. „Rumal jutt on see, et ega teid keegi sinna pärast kooli tööle oota, teil pole ju kogemust – eesti tööandjad räägivad seda. Praktika on vähemalt ehituskoolis nii kõva, lisa veel juurde rahvusvahelised kutsemeistrivõistlused, kus õppurid käivad, et iga kell võtab korralik firma piiri taga noore mehe tööle,” nentis Erik. „Kui varakevadel Eestis käimas olin, uurisid kutid, kes põhikooli lõpetama hakkasid, et mis töökohti praegu Soomes on saada. Paljud mu tuttavad tüdrukud läksid selle mõttega kokaks õppima.”
Suuresti on noorte minek objektiivne paratamatus, ütles Eesti kaubandus-tööstuskoja haridusnõunik Tiia Randma: „Ega kätt ette panna ei saa. Eks siin kehtib ühendatud anumate printsiip.” Randma sõnul mängib Eesti kahjuks ebavõrdne palgaskaala. „Tööandjatel on viimane aeg hakata mõtlema, kuidas muuta töökohad atraktiivseteks,” ütles Randma. „Palka jaksame maksta just nii palju, kui on tootlikkust. Viimane tegi majanduskriisi ajal suure hüppe, ma julgeksin üldistada, et kõikide sektorite raames.” Kas noorte õppinute minek on Eestis saanud juba probleemiks, Randma hinnata ei osanud, sest selleks puuduvad andmed.
Tõepoolest, kui palju Eestis ametikooli lõpetanud noortest kohe piiri taha suundub, kui palju on neid, kes kooli pooleli jätnud ja ära läinud, ei tea õigupoolest Eestis keegi. Pole olemas isegi teadmist, kui palju üldse eestlasi piiri taga elab või seal töötab, mis siis veel nii spetsiifilisest statistikast rääkida.
Mingi ligilähedase aimduse noorte hoiakutest annab kevadel avalikustatud Dream Foundation Eesti uuring, mis küll puudutas edasiõppimise eelistusi. Selle järgi mõtleb 60 protsenti 1216-st küsitletud gümnaasiumiastme ja kutseõppeasutuse õpilasest jätkata oma haridusteed välisülikoolis. Tagasi Eestisse plaanis hiljem naasta neist 46 protsenti.
Üleeuroopalise ametliku töövahendusportaali Eures Eesti esinduse juht Marta Traks ütles, et nemad oma töö põhjal seda kinnitada ei saa, et välismaale otsiks tööd just värsked ametikoolide lõpetajad. „Ütleks, et meie klientuur on teistsugune,” sõnas Traks. Eures korraldab aeg-ajalt infopäevi ühte või teise riiki tööle soovijatele, noorte tungi neil pole. „Info liigub noorte endi seas, ilmselt minnakse palju omal käel,” pakkus ta.
Kui Soomes hetkel töötavad Eesti ametikooli haridusega noored, keda Eesti Päevalehel õnnestus küsitleda, kinnitasid kui ühest suust, et meie kutsekoolide lõputunnistused on piiri taha töövestlusele minnes head muljet avaldanud ning nende oskustega ollakse rahul, siis Eesti tööjõuvahendajad äsja koolipingist tulnuid ei soosi.
„Tahtjaid Soome on palju, aga meie kaudu töökohta naljalt ei saa, kui töökogemist pole,” ütleb ehitusele ja ehitustööjõu vahendusele spetsialiseerunud firma Jobway tegevjuht Imre Viidas.
Oletused ja küsimused
Kas õppinud noorte Soome minek on ületanud kriitilise piiri või mitte, kui paljud neist tegelikult sealset tööturgu otsuseid langetades jälgivad, võib vaid oletada.
Visakem õhku mõned spekulatsioonid:
endiselt on Tartu ülikooli arstiteaduskonda tahtjaid palju, ometi on palgad väikesed, tööpäevad pikad, nurinat selle ümber palju. Samal ajal on ainuüksi Eurese portaalis 219 tööpakkumist arstidele Soome. On selge, et geograafilistel põhjustel on Eestis soome keele oskajaid – see on kandideerimise eeldus – rohkem kui kaugemates EL-i riikides. Lisada tuleb veel need tööpakkumised, kus otsitaks arste otse, ilma portaali vahenduseta.
292 erineva valdkonna kokka otsitakse praegu piiri tagant Eurese vahendusel Soome. Mis on aastaid olnud Eesti suuremate linnade ametikoolides üks nõutumaid erialasid? Õige vastus.
