Noored Kooli juht: Eesti õpilased ei saa sageli piisavalt head haridust

Uus tegevjuht Kristi Klaasmägi leiab, et suurel osal õpetajatest pole seljataga piisavat tuge.

Oled viimased kaheksa aastat elanud ja töötanud Ameerikas. Mis olid need probleemid, mis jäid tagasi tulles ja värske pilguga vaadates silma Eesti haridusmaastikul?

Ameerikas oli programm No Child Left Behind, mis keskenduski üleriigiliselt ainult teatud ainete mõõtmisele ja koolide rahastatus seoti nende tulemustega. Tagajärjeks oli see, et lapsi hakati drillima kindlates ainetes ja teised jäid kõrvale. Ka Eestis on mindud eksamite teed ning nende tulemuste põhjal reastatakse koolid paremusjärjestusse. Oleks aeg mõelda kastist välja ning leida hariduse tulemuslikkuse mõõtmiseks erinevaid viise. See ei käi ainult õpilaste tulemuste, vaid ka õpetajate töö ning kooli headuse kohta.

Mida näitab õpetaja vastu suunatud koolivägivalla juhtumi video klassiruumides toimuva kohta?

See, mida me seal näeme, on tegemata kasvatustöö tulemus. Mul on kahju nendest õpilastest ja ka kiusajatest, et õigel hetkel on töö tegemata jäänud. Õpetajatel on vaja õpilaste käitumist juhtida, et tunnis toimuks õppetöö. Sellised markantsed juhtumid, kus asi nii käest ära läheb, on harvad ning nii äärmuslikke näiteid Noored Kooli praktikas pole. Meil on õpetaja taga tugimeeskond ja ta ei ole probleemidega üksi nagu õpetaja tavaliselt.

Missuguse ettevalmistusega on need õpetajad, keda koolitatakse Noored Kooli programmis?

Need õpetajad oskavad märgata. Kuigi nad ei ole õpetajaks õppinud ja tulevad hoopis teistelt erialadelt. Enne programmi ootab neid põhjalik ettevalmistus, mis sisaldab vaatlusi koolis, proovitunde ja pidevalt tagasisidet selle kohta, mida nad teevad. Kui nad kooli lähevad, siis koolitused jätkuvad ning praktika-teooria saavad hästi seotud. Ma olen kindel, et neil õpetajatel on kõik võimalused oma klassi käitumist juhtida.