Omajagu kurval ja verisel moel, kuid siiski kõige ilmekamalt kinnitavad sel kevadel ilmavalgust näinud linnu- ja loomavõsukeste iseseisvumise aja kättejõudmist maanteed, mille ääres võib viimastel päevadel näha üha rohkem autorataste all lõpu leidnud noorte rebaste ja kährikute korjused. Äsja oma elu alustanud kogenematutele loomadele on esimene kokkupuude teede ja sõidukitega paraku jäänud viimaseks.

Kuid segadusse satuvad ka suuremad noorloomad. Nii nähti eile õhtul Tallinnas Haaberstis ringi jooksmas noort põtra, keda politsei uinutipüssiga tabada püüdis. Põder jõudis põigata ka Kadaka teele.

Väikeste tiivuliste liikvele asumisest annavad kinnitust telefone ummistavad kõned inimestele, kes tegelevad hädiste metsloomade ja lindude uuele elule aitamisega. Kärt Jaarma Nigula metsloomade taastuskeskusest, kelle hoole all on praegu viis pesast alla kukkunud kurepoega, rääkis, et viimasel ajal on talle kõige rohkem helistatud pesast alla kukkunud pääsukesepoegade pärast.

Juhul kui pääsupojad peaksid pesast alla kukkuma, tuleks nad võimalikult kiiresti sinna tagasi upitada. Kui seda pole võimalik teha, võib pojad teiste läheduses olevate pääsukeste pesade vahel ära jaotada. „Pääsukesed on õnneks sellised, et hakkavad ka võõraid poegi toitma,” viitas Jaarma. „Inimene peaks olema viimane võimalus, kes neid toitma hakkab.”

Abiga kiirustada ei tasu

Kui pääsupojad peaksid ühes pesaga lae või räästa alt alla pudenema, tuleks proovida pesa mõne jalatsi või auguga lillepoti sisse või spetsiaalse aluslaua peale panna ning niimoodi endisesse kohta tagasi kinnitada. Kui pesa päris samasse kohta enam kinnitada ei saa, võib selle vabalt ka veidi eemale üles panna – vanalinnud peaksid pesa ka siis kiiresti omaks võtma ja poegi toitma hakkama. „Kindlasti ei tohiks pesa kinnitamisel kasutada vihma käes lagunevaid materjale ning samuti tuleks võimalikult palju vana pesa materjali ära kasutada,” rõhutas Jaarma.  

Keskkonnaameti looduskaitse osakonna nõunik Teet Koitjärv sõnas, et kuigi noored linnud ja loomad võivad inimestele näida kohmakad ja abitud, on mõistlik jätta nad oma igapäevasesse keskkonda.

„Enamikul juhtudel pole inimese sekkumine vajalik. Pigem vastupidi: inimene võib oma sekkumisega nii lindudele kui ka loomadele kahju teha,” tõdes Koitjärv. Ta lisas, et inimene kipub noorte loomade käitumist tihtipeale samastama inimlapse abitusega ja kiirustab oma tõekspidamiste järgi abi korraldama. Tavaliselt püütakse looma siis enda arvates paremasse kohta ümber paigutada, näiteks koju viia. Seda aga ei tohi Koitjärve sõnutsi mitte mingil juhul teha. Ainult siis, kui keegi satub silmitsi mõne vigastatud elukaga, tuleks sellest teatada keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 1313.

Rästikud viiakse aiast ära

Eestimaa loomakaitse liit (ELL) ja keskkonnaamet sõlmisid hiljuti roomajate kaitseks kokkuleppe, et loomakaitsjad võtavad linnatänavale või koduaeda sattunud maod oma hoolde ja lasevad väljaspool asulat jälle loodusesse lahti.

Eestis elutsevad maod on looduskaitse all ja nende hukkamine on keelatud. Nii et kui kellelegi peaks muret tegema aeda või maja juurde kolinud rästik või nastik, tuleks nõu saamiseks ja roomaja ohutusse kohta toimetamiseks ühendust võtta e-posti aadressil kadri@loomakaitse.eu või telefonil 5665 9888.

Rästikute ja nastikute koduaeda sattumist saab vältida, kui näiteks pidevalt muru niita ning hoida aed kivi- ja oksahunnikutest puhas. Aitab ka vibratsiooni tekitav mutipeletaja.