Sümptomite põhjal määrab ravi perearst. Surmajuhtumite puhul on õige diagnoos selgunud alles lahangul. Reuters

Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsleri Ivi Normeti sõnul diagnoositakse tänaseks juba neli surmajuhtumit toonud uude gripiviirusesse haigestumise intensiivsuse juures haigus üldjuhul kliinilise pildi alusel. Selle alusel määratakse ka edasine ravi.

Kurioossel kombel tehtigi kõigi nelja surmajuhtumi puhul seagrippi haigestumus kindlaks alles pärast surma lahangul. Eesti Päevaleht uuris, kas sümptomite alusel diagnoosimisele üleminek võib olla ka seeläbi osaliselt surmajuhtumite põhjuseks, et pole kohe haigusnähtude ilmnemisel uue gripi viirust laboratoorselt testitud, kuid Normet sellele otsest vastust ei andnud.

"Laboriproov on näidustatud, kui arst ei suuda kliinilise pildi alusel haigust diagnoosida," ütles Normet Päevaleht Online'ile. "Me oleme andnud korralduse võtta kindlasti laboriproov nende inimeste lahangul, kellel on elupuhuselt diagnoositud/kahtlustatud grippi või gripi tüsistust," selgitas ta.

See on Normeti sõnul vajalik tegemaks kindlaks haiguse kulu asjaolud ja hindamaks osutatud tervishoiuteenuse kvaliteeti ning selle põhjal antakse ka vajadusel soovitused ravi korraldamiseks. "Seeläbi saadakse väärtuslik kogemus tulevaste epideemiate vältimiseks või nende mõju vähendamiseks," lisas ta.

Varem pole suremust täpselt jälgitud

Normeti sõnul ei ole uue gripi suremus suurem kui teiste sesoonsete gripitüvede puhul, samas tunnistas ta, et tegelikult ei ole eelmistel gripihooaegadel grippi suremust nii täpselt jälgitudki ei Eestis ega ka rahvusvaheliselt.

"Hinnanguliselt sureb igal hooajal Eestis gripi tüsistustesse 0,05 - 0,3 protsenti haigestunutest, seega keskmiselt 40-60 surmajuhtu," üritas Normet üleüldiselt gripi tüsistustesse suremust iseloomustada.

Kas surmajuhtumid oleks jäänud olemata, kui inimesed oleks eelnevalt olnud seagripi vastu vaktsineeritud, ei osanud Normet arvata. "Enamus juhtudel vaktsineerimine aitab vähendada haigestumist ja suremust, aga ka vaktsineerimine ei aita alati vältida haiguse rasket kulgu," kinnitas ta.

Tervisekaitseinspektsiooni avalike suhete juhi Iiris Saluri sõnul nõudis sesoonne gripp viimati inimelu 2007. aastal, kui suri kaks naist. Möödunud aasta kohta sellised andmed puuduvad. "Raskeimad gripiaastad on lähiminevikus olnud 1996 ja 1995 - vastavalt 16 ja 11 surnut," lisas ta.