Tingimused on kahjulikud, sest elektri tootjahind vaid ühe energiaploki renoveerimise puhul tahetakse vajadusel välja arvutada alles pärast erastamistehingu kinnitamist, ütles Käo.

Elektri tootjahinna arvutamisel on aluseks võetud kahe energiaploki renoveerimine, kinnitas majandusminister Mihkel Pärnoja. "Arvutusi vaid ühe ploki renoveerimise tarvis pole veel olemas, aga need tehakse enne finantstehingu sõlmimist," lisas ta. Rahastamisküsimuse lahendamiseks kulub Pärnoja sõnul umbes 4 – 5 kuud.

"Enne kui mingit lepingut teha, peaks hind ka ühe energiaploki puhul olema selge," ütles Käo. "See on selge äritehing ja kui tingimusi ette kokku ei lepita, on situatsioon hiljem Eesti Energiale oluliselt kahjulikum."

Käo sõnul tutvub Eesti Energia nõukogu väga tähelepanelikult neile 7. augustil esitatavate erastamistingimustega ja ilmselt teeb neisse täiendusi ja ettepanekuid, et muuta lepingut vajadusel mõistusepärasemaks. "Eesti Energia nõukogu valvab ettevõtte majandusnäitajate, mitte poliitilise situatsiooni üle," ütles Käo.

Pärnoja väitis aga eile, et teisipäevane kokkulepe NRG-ga on lõplik ja mingeid vaidlusi ühegi parameetri üle ei järgne. "Kehtivate seaduste järgi on minul õigus anda nõukogule suuniseid, mis on neile kohustuslikud. Kui nõukogu liikmed ei soovi neid täita, on neil võimalus end taandada, vastasel juhul rikuvad nad seadust," ütles Pärnoja.

Eesti Energia nõukogu hinnagul tuleks elektrijaamade renoveerimist alustada ühest katlast. Otsus, kas renoveerida ka teine energiaplokk, tuleb teha alles 2002. aasta lõpus või 2003. aasta alguses. Investeerimiskavas saab seda ette näha, et hilisema rahavajaduse üle otsustame hiljem, lisas Käo.

Käo sõnul tarbitakse täna Eestis kaks korda vähem elektrit kui 1990 aastal ja eestisisene tarbimine väheneb, mitte ei suurene. See vähendab vajadust teise katla renoveerimise järele.

Käo sõnul ei võta NRG elektrijaamade erastamisel endale mitte ühtegi lisakohustust. "NRG investeering puudutab ainult aktsiate osturaha ja rohkem ühtegi senti NRG ei investeeri. Ülejäänud raha laenab sisse AS Narva Elektrijaamad ja tagatiseks on leping, mille on sõlminud Eesti Energia ja Narva Elektrijaamad," rääkis Käo.

Eesti on kindlustanud end juhuks kui ameeriklased tahaksid Narva Elektrijaamade aktsiaid maha müüa. Pärnoja sõnul pole ameeriklastel õigust neid edasi müüa esimese viie aasta jooksul, hiljem on tingimused leebemad. Kui aga ameeriklased siiski soovivad aktsiaid hiljem müüa, siis on Eesti Energial nende eelisostuõigus. Isegi juhul, kui ameeriklased pakuvad Eesti Energiale aktsiaid ühe hinnaga, ja hiljem leiavad madalama hinnaga ostja, taastub Eesti Energia eelisostuõigus.