Väikelinnadega harjunud

„Ma elasin siis Tartus ja töötasin Põlva maavalitsuses ega otsinud töökohta ei erakonna kaudu ega tööotsinguportaalidest või kuulutustest. Jõgeva inimesed jõudsid minuni erakonna kaudu. Kuidas täpselt, seda peaks nendelt küsima,” sõnas eelmistel omavalitsuste valimistel Tartus kandideerinud Kübar. Ta on ise pärit hoopis Raplast, käib Jõgeval tööl Tallinnast ja peatub enda juhitavas linnas keskmiselt kaks-kolm ööd nädalas.

See, et toona Reformierakonnaga ühte löönud Jõgeva IRL-i liikmed ei suutnud kuidagi enda hulgast abilinnapead leida, ei tähenda Kübara hinnangul lühikest pinki. Koalitsiooni minek olla lihtsalt tulnud IRL-ile ootamatult. „Jõgeval on IRL-il väga suur hariduspädevus, kuna volikokku valiti kauaaegne Jõgeva gümnaasiumi direktor Taisto Liivandi ja sama kooli ajalooõpetaja Priit Põdra. Paljudel meie inimestel olid aga oma argiplaanid tehtud ja uuele ametikohale ei olnud paljudel võimalik asuda.”

Kübar möönab, et ametisse astudes polnud ta Jõgeva spetsiifiliste probleemidega kursis, kuid seda polnud kohe ka vaja, sest Raplas elanuna ja Põlvas töötanuna võis ta end järjekordse väikelinna üldiste probleemidega tuttavaks pidada. „Ma julgeks väita, et esimese hooga võis kindlasti minu toonane ametisse nimetamine tekitada arusaamatusi, kuigi otse minuni selliseid signaale ei jõudnud. Pigem oldi ehk äraootaval seisukohal, et mida sellises vanuses – olin toona 27 – noor mees siis ka teha oskab või suudab,” ütles Kübar.

Jõgeval pole see esimene kord, kui linna tuuakse erakonna kaudu juhtima inimene, kellel pole linnaga justkui mingit seost. Kõige markantsem näide on Kalev Lillo, kes 1996. aastal saabus Jõgeva meeriks Valga abilinnapea kohalt. Varem oli Lillo kandideerinud valimistel korra – 1993. aastal Tartu linnas – ja kogunud kuus häält Isamaa ridades.

Päritolu pole määrav

Mõni aasta hiljem ei takistanud see Reformierakonda hilisemale tublile parteifunktsionäärile linnapea kohta andmast. Lillo hoidis aastaid vapralt kohta, kuni ühe linnavalitsuse peo järel purjuspäi kesklinnas ringi tuikumine päädis talle arestikambris ja ametist lahkumisega.

Kübar on enda sõnul Lillo näidet kuulnud, kuid ei arva, et parteikoridoridest juhtide leidmine võiks linnaelanikke kohalikust poliitikast võõrandada. „Kodanike võõrdumine poliitikast on meie demokraatlikule korrale tõsine ja ohtlik temaatika. Neid tendentse on ühiskonnas küll näha. Ilmselt on siin rohkem põhjuseid kui linnapea või vallavanema päritolu küsimus,” leidis Kübar. „Kohati olen inimestelt kuulnud lootusetuse noote kohalike kaua linnavalitsemise juures tegutsenud inimeste kohta. Värskemate tuulte suhtes ollakse optimistlikumalt meelestatud, kuid see ei ole alati nii.”

Nädala algul peetud hääletusel toetas Kübara ametisse nimetamist 12 saadikut 19-st, kuid viimaste valimiste ajast ei ole uuel Jõgeva meeril ette näidata ühegi linnaelaniku toetust.

Küsimusele, kas ideaalis ei võiks anda linnapeale siiski mandaadi rahvas, mitte erakond, vastas Kübar, et parim oleks muidugi rahva mandaat ja see, et linnapea vastutust kantaks valimiste kaudu, kuid on hetki, kus peab leppima muuga kui ideaalse lahendusega.



Rapla keeldus suvel Tallinnast
saadetud „võõrast” omavalitsusjuhist

Huvitaval kombel oli Mihkel Kübara enda kodukandis Rapla vallas möödunud suvel olukord, kus vallajuhti üritati tuua parteikoridoridest.

Tegutsejaks polnud tookord küll IRL, vaid Reformierakond, kuid toonane vaidlus Andrus Ansipi nõuniku Henri Arrase ametisse paneku üle päädis Arrase taandumisega. Tallinnast ja n-ö parteilise kasulikkuse alusel toodud noorpoliitik ajas kohalikel harja liiga punaseks.

Viimase kümne aasta kõige silmapaistvam ametisse nimetamine on olnud Võrus, kus Reformierakond seadis aasta enne valimisi ametisse Ivi Eenmaa. Reformierakonna käik tõi toona valimistel edu, sest Eenmaa kogus Võrus rohkem hääli kui kolm aastat varem Tallinnas.