õhulossidel aga on halb omadus pärast tekkimist taas kaduda. Linnapilt on endiselt auklik, ehkki merelt paistab kilukarbisiluett täiuslikuna.

Kes käib planguga varjatud vundamendiauku kassipoegi uputamas, kes leiab koha hea olevat parvetamiseks, kes jälle fantaseerimiseks. Linnale on auk üks kättesaamatu koht.

Linnavalitsus jääb tara taha

"Miks te minu käest küsite, mis neist aukudest saab, need on eraomanike omad, nemad teavad, millal sinna ehitama hakkavad," on linnaarhitekt Arvo Rikkinen tõre. "Linn ei ehita neile ühtegi objekti! Ainult sel juhul, kui maa mõne vajaliku tee alla jääb, ostetakse krunt välja ja linn hakkab midagi ehitama. Meie pole süüdi, et vahepeal andis vabariigi valitsus oma otsusega maad tähtajatuks kasutamiseks."

Arvo Rikkinen pole linnaarhitektina kaua töötanud. Tema käed eraomanike tühjade kruntide plangu taha ei jõua, kui pole linna ja omaniku vaheliste kohustuste lepingut.

"Teatud tähtajaks tuleb nõuda, et midagi tehtaks, projekteeritaks või alustataks ehitamist. Tühjad platsid aga on välja antud nii lollisti, et omanik võib seda rahulikult lagedana hoida seni, kuni tahab," laiutab linnaarhitekt käsi.

Linnavalitsuse laual on Astlanda ärikeskuse projekti paberid. Ehitusluba veel pole, kuid projekteerida juba võib. Linnaarhitekt on selle kaubamaja taga laiuva augu suhtes lootusrikkam ja usub, et lähemal ajal läheb ehituseks.

"Stockmann Astlanda kvartalis on peaaegu valmis, tähtajaks tuleb sinna veel lisakorrused peale ehitada," on Rikkinen värskemate lepingutega rahul.

Linnavalitsus hindab projekti ja see rändab läbi paljude instantside, enne kui ehitamiseks luba antakse: projekti hinnatakse esteetiliselt, tehniliselt, transpordi ja muinsuskaitse vaatevinklist, et ei saastaks linna arhitektuurselt ega muud moodi. Kooskõlastuste rida on pikk. Kui omanik või maakasutaja seda ametnikejada läbi käia ei suuda, täidab tühja augu keegi teine. Vahepeal jõuab aga vundamendiauku kasvada mitmeaastane võsa.

Arhitekt alustab ja lõpetab

"Tellija on suhteliselt reaalne inimene," hindab arhitekt Raivo Puusepp praegusi õhulosside tellijaid. Enam ei jäeta platse niisama tühjaks, uute ärikeskuste rajajate käed sügelevad ehitama.

"Arhitekt on esimene, kes maja ehitama hakkab ja viimane, kes selle lõpetab," räägib ühispanga ja WW Passaazhi maja projekteerija. "Viimasel ajal kipuvad kõik asjad teostuma, midagi ei jää paberile," on Puusepp rahul. Riiulist võetud kaustas on pilte hoonetest, millest enamik valmis, ehitamisel või kohe rajamisele minemas.

"Projekt, mis tellitakse, maksab ka midagi. Kui raha pole niisama raisata, on see omanikul plaanis ikka üles ka ehitada. Ehitamist pidurdab ainult asjaajamine. Näiteks ühispanga-EKE Merko büroohoone Tartu maantee alguses seisab projektitasandil seetõttu, et koht on keeruline: muinsuskaitse tahab säilitada ajaloolist Härjapää jõesängi."

Miks õhulossid haihtuvad?

Linnaarhitekt Rikkinen: "Kesklinnas pole ju teab kui palju kaubamaju ja ärikeskusi. Tühje kohti on ohtralt. Kui omanik teeb vale äriplaani ja hindab võimeid üle, siis ei jää kesklinn sellepärast veel tühjaks. Siia mahub veel küll."

Linnaplaneerija Raul Vaiksoo: "Kesklinnas planeerimine on suur loterii. Kui kellelegi ei meeldi, saab ta mingi normiga ikka projekti seisma panna. Kesklinn on keeruline koht, kus kõiki norme 100-protsendiliselt täita ei õnnestugi.

Arhitekti jaoks pole probleem, kas projekt kunagi ehitusse läheb või mitte. Konkurssidel ja tellimustöödena võib projekteerida sadu töid, hea kui neist lõpuks kümmekond valmis ehitatakse.

On maailmakuulsaid nimesid, kelle projektidest pole ükski ehitusse läinud, kuid nad on ikkagi head arhitektid."

Arhitekt Raivo Puusepp: "Tallinnas on ruumi küll. Nii auklikku linna siinkandis mujal polegi. Kas need augud just ärikeskustega täidetakse, on iseasi. Poole sajandi jooksul pole Tallinnas ju suurt äri aetud, nii et enamik projekte on ikka ärilised ja mõistagi kesklinna planeeritud. Tühjad augud seisavad, kuna ehitustaotlused peavad läbi käima väga paljud instantsid ja see võtab aega."

KAIDO EINAMA