Oktoobri teisel poolel saabuvad Saksamaalt Eestisse reservohvitseride kogu tellitud sadakond mõõka, mida reserv- ja kaadriohvitserid hakkavad kandma sõjaväeliste tseremooniate ajal.

“Tegu ei ole lahingumõõkadega, mis veel enne sõda kuulusid mingil moel relvastusse, vaid ainult tseremooniate läbiviimiseks mõeldud paraadmõõkadega,” selgitas mõõgaprojekti vedava reservohvitseride kogu esimees Heino Piirsalu.

Mõõgad valmivad Saksamaal terariistade tootmise poolest tuntud Solingeni tehases suures osas käsitööna ning Eestist sinna viidud 1939. aastast pärit näidise alusel. “Huvitaval kombel on meil veel sõjaeelsest ajast näidiseid säilinud, erinevalt näiteks Leedust,” ütles Piirsalu.

Mõõku on Eestis sõjaväeliste tseremooniate, näiteks paraadide ja matusetalituste ajal kasutatud siiani, kuid neid on laenatud vanu relvi koguvate kollektsionääride käest.

Uued mõõgad on tegelikult üsna ainulaadsed – mõõgateradele söövitatakse happega Toompea lossi kujutis koos riigivapilt tuttavate motiividega. Mõõga kaitseraual hakkab ilutsema Eesti vapp, kuid kui mõõka otsustatakse kinkida, on kaitserauale võimalik paigutada ka kaitseväe väeosade või kaitseliidu üksuste märke.

Raha projekti realiseerimiseks on tulnud ainult reservohvitseride endi annetustest ja pangalaenust, riik ei ole projekti finantseerinud.

Heino Piirsalu sõnul peab iga endale mõõka sooviv reserv- või tegevohvitser selle ise välja ostma – mõõga hind peaks olema alla 8000 krooni. Sõjaeelsest ajast säilinud maaväeohvitseri mõõk koos tupega maksab kollektsionääride hulgas tavaliselt üle 20 000 krooni.

Ainulaadsed relvad

Piirsalu sõnul on ohvitseride hulgas mõõga soetamise vastu päris suur huvi. “Siiani on olnud kõige rohkem huvilisi kaadriohvitseride hulgas. Võimalik, et peame varsti ka teise partii tellima,” kinnitas ta.

Kaitsejõudude peastaabi ana-lüüsi- ja planeerimisosakonna ülem kolonelleitnant Riho Terras kinnitas, et mõõk kuulub tema arvates kindlasti ohvitseri staatuse juurde. Ta kavatseb ka endale mõõga uusversiooni soetada.

“Loodan, et see muudetakse ka ametlikuks vormi osaks,” ütles Terras.

Ohvitseri väärikuse sümbol

•• Heino Piirsalu sõnul on mõõk ohvitseri jaoks olnud ikka rohkem kui lihtsalt relv. Eriti täna-  päeval, mil mõõku enam sõjavägedes relvadena ei kasutata.

•• “Mõõga kandmisel on läbi aja olnud staatust demonstreeriv mõju – kui ohvitser endale mõõga vööle riputab, on tal selg kohe sirgem,” ütles ta.

•• “Ohvitseri staatusega on ju alati käinud kaasas oma eetika ja traditsioonid ning mõõgad on üks osa sellest.”

•• Mõõgad nummerdatakse ning iga ohvitser, kes endale mõõga soetab, saab ka vastava sertifikaadi. Kõik mõõkade omanikud kantakse registrisse, kollektsionääride tarvis luuakse eraldi numeratsioon ja ka eraldi register.