Järgmisel teisipäeval peaks omanike keskliidul valmima Tallinna vee-lepingute juriidiline analüüs ja suure tõenäosusega pöördub liit tsiviilkohtusse, et monopoli hindu langetada.

Peale tsiviilhagi saadetakse liidu juhatusse kuuluva Taavi Madiberki sõnul märgukiri ka konkurentsiametile. „Tahame näidata, et neil on õigus ja kohustus jõuliselt sekkuda turu valitsevat seisundit ärakasutavasse tegevusse,” sõnas Madiberk. „Konkurentsiamet on küll algatanud üldise vee-ettevõtte järelevalvemenetluse, kuid tema tegevus on siiani olnud hambutu.”

Madiberki hinnangul kasutab praegu pealinnas monopoolses seisundis olev AS Tallinna Vesi olukorda ära ning sellest lähtuvalt on vildakas ka veefirma hinnakujundus.

Konkurentsiseaduse kohaselt on turgu valitseva seisundi kuritarvitamine keelatud, selle alla käib otsene või kaudne ebaõiglaste ostu- või müügihindade kehtestamine. Nii müüs Tallinna Vesi mullu kraanivett kasumirentaablusega 41 protsenti, Euroopas on seesuguseid teenuseid müüvate ettevõtete rentaablus seitse kuni kümme protsenti.

Liit üritab läbi suruda ka seadusemuudatust, mis liidetaks praegu keskkonnaministeeriumis väljatöötamisel oleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusega. Muudatusega läheks veehindade kehtestamine konkurentsiameti haldusalasse. „Praegu on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusesse sisse kodeeritud selge huvide konflikt,” lausus Madiberk. „Enamik vee-ettevõtteid on täielikult või osaliselt munitsipaalomandis ja hinnad kooskõlastab kohalik omavalitsus ehk vee-ettevõtte omaniku esindaja.”

Vee, aga ka maagaasi ja kaugkütte monopoli seadusmuudatuse ettepanekule andsid veebisaidil Omanikud.ee e-kirjaga järelkinnitatud toetusallkirju 25 000 inimest. „Monopolide seadusmuudatuste paketi oleme edastanud ka riigikogu majanduskomisjonile,” sõnas Madiberk.

Kui suurt kasumit võiks nende võit lõpptarbijale tuua, Madiberk veel täpsemalt öelda ei osanud, sest majanduslikku analüüsi alles koostatakse. „Nende ekspertide hinnangul, kellega oleme konsulteerinud, tähendaks see veearvete vähenemist umbes 20–30 protsenti,” hindas Madiberk. „Eks igaüks võib enda veearved ette võtta ja vastava tehte teha.”

Konkurentsiamet: teeme analüüse

Kuu aega tagasi oli konkurentsiameti peadirektoril Märt Otsal hinnareguleerimise kohta kindel seisukoht, et tegutsema peab linnavalitsus. „Selles valdkonnas on reguleerija Tallinna linnavalitsus, nad peavad vee hinna ise kooskõlastama,” sõnas Ots aprillis. „Selleks tuleks ettevõtte majandustulemusi ja rakendatud hinnaregulatsiooni analüüsida.” 

 Aprillis lubas Ots ka, et vee-ettevõtete puhul hakatakse korraldama konkurentsiolukorra analüüse, mis peaksid valmima suveks-sügiseks.

Eile kinnitas Ots, et analüüsimine on lahti läinud. „Praeguse seisuga analüüsib amet nii Tallinna Vee kui ka teiste vee-ettevõtete majandustegevust,” sõnas Ots. „Konkurentsiamet ei konstateeri vaid fakte. Kui ilmneb, et seadust on rikutud, siis nõuame rikkumise lõpetamist.”

Omanike keskliit võib minna halduskohtusse nii Tallinna linna kui ka konkurentsiameti enda vastu. Linna vastu mindaks üksikakti vastuvõtmise tõttu, millega kaudu tekitati kõrgete veearvetega majanduslik kahju, konkurentsiametit võidakse süüdistada tegevusetuses.