Urb, kes alustas Viimsi koolis arvutiõpetuse õpetajana ja on nüüdseks saanud kooli arendusjuhiks, leiab, et paljude haridussüsteemi probleemide taga on suhtumine. „[Tuleks] muuta koolijuhtide suhtumist õpetajatesse kaasates ja toetades neid, kes tegelikult juhivad õppeprotsesse. Muuta õpetajate suhtumist selliselt, et neile ei tunduks, et uue õppekava rakendamine on lihtsalt üks lisatöö või et osad õpilased ongi sellised rasked lapsed, kelle suhtes ei saa midagi ette võtta. Muuta lapsevanemate suhtumist selliselt, et nad oleksid õpetajatele koostööpartnerid, mitte ei ründaks õpetajaid. Muuta õpilaste suhtumist haridusse,” leiab Urb. Tema sõnul ei väärtusta paljud noored haridust, kuna see on kõigile ühtmoodi kättesaadav.

Komp arvab, et kool peaks õpilast rohkem toetama, kujundama väärtushinnanguid, hoiakuid ja teadmisi, kuidas end ühiskonnas teostada. „Ja see peaks toimuma koostöös. Usun, et sellega on seotud ka koolirõõm, mis on tagaplaanile jäänud,” arutleb ta. Urb ütleb ühtlasi, et praegune olukord paljudes koolides on selline, et õpetajat on võimalik n-ö nurka mängida. „Koolides ei tohiks olla suhtumist, kus õpetaja on teenindaja ja õpilane klient või vastupidi, või on õpetaja teenindaja ja lapsevanem klient, kes võib terroriseerida õpetajat, kui õpetaja on tema lapsele pannud negatiivse hinde,” ütleb ta.

Komp naljatleb, et usutavasti saab ta õpetaja palgaga hakkama, sest „ega õpetajatöö kõrvalt ei jää eriti aega raha kulutada”. Urb tõdeb, et üksi elades ei saaks ta praeguse töötasuga hakkama.