Foto: Taavi Arus

Hinnatõus on kõige kindlam asi, mida Eesti operaatorid saavad juba lubada, muu on veel lahtine. „Kuna Eestis on praegu oma mobiilsideteenuste hinnad kordades soodsamad kui ülejäänud Euroopas, siis Eesti-siseselt kliendile hinnad tõusevad ning ülejäänud Euroopa riikides alanevad,” väitis Elisa juhatuse esimees Sami Seppänen.

Sama nentis ka Eesti Telekomi kommunikatsioonidirektor Kaja Sepp. Operaatoreid toetab hinnatõusuplaanides statistika, mille järgi on Eesti koos Soomega seni kogu kontinendi kõige parema hinna ja kvaliteedi suhtega turg.

Kui Eesti mobiilikliendid käivad Saksamaal ja kasutavad seal andmesidet ja kõneaega, siis see tähendab, et Saksa operaatorid müüvad need gigabaidid ja kõneaja hulgihinnaga nende klientide Eesti operaatoritele. Kui Eesti operaator küsib oma kliendilt muidu gigabaidi eest näiteks kolm eurot, aga peab maksma Saksa operaatorile kliendi kasutatud andmemahu eest näiteks viis eurot, kasseerib ta hinnavahe kliendilt rändlusteenusena. Alates 2017. aasta suvest seda enam teha ei tohi. Seetõttu viitavadki operaatorid, et Eestis võivad hinnad tõusta, antud näite puhul ka Eestis viie euroni.

Kuidas täpselt Euroopa mobiilioperaatorid rändlustasu kadudes omavahelistes hulgihindades kokku lepivad, pole seni paika pandud. Sepa sõnul on otsus nii värske, et kõik praktilised ja hulgi­müügi ärilised aspektid on praegu veel ebaselged.

Statistika toetab Brüsselit

Operaatorite esindajad aga ütlevad, et rändlustasu kadumine mõjutab telekomiettevõtete äri kindlasti. „Nii selles osas, mis me ise teistelt operaatoritelt rändlustasuna saame, kui ka selles osas, mida ise neile maksame,” ütles Sepp.

Ent statistika toetab Brüsseli väidet, et rändlustasuta kasutavad inimesed telefoni julgemalt ja operaatorile on selline klient kokkuvõttes parem.

„Senised hinnalangetused on näidanud, et paralleelselt suureneb kasutus ning seeläbi ei kaota telekomifirmad väga palju sissetulekutes,” ütles Tele2 Eesti tegevdirektor Argo Virkebau. „Tele2 statistika põhjal kasutas eestlane tänavu esimeses kvartalis Euroopa reisi jooksul keskmiselt 140 megabaiti mobiilset internetti, mis on aastatagusega võrreldes 400% rohkem ning üks kõrgeim näitaja Euroopas.” Ka Elisa juhatuse esimees Sami Seppänen ütles, et just andmeside maht on suurenenud, mitte näiteks kõnede tegemine või tekstisõnumite saatmine.

Kuigi poliitiline kokkulepe on sõlmitud, pole liikmesriigid seda veel kinnitatud. Ebameeldivusi võib tulla ka idee teostuse detailides. Näiteks kõnede ja sõnumite puhul on hind peamine parameeter, aga mobiilse interneti puhul saab mängida ka teiste näitajatega.

Hoolimata sellest, et 2017. aastal ei tohi operaatorid enam andmeside kasutamise eest lisatasu küsida, ei kohusta miski neid garanteerima kindla kiirusega sidet. Nii võib tasuta andmeside rändluses olla suhteliselt aeglane (mis on operaatori jaoks odavama hulgihinnaga) ja korraliku kiirusega andmeside eest võivad operaatorid hakata lisatasu küsima.