Õpetaja kiusamine ajas pedagoogid teravusi pilduma

Küsimus karmi karistamise või leebema kasvatamise kohta lõi õpetajate vahel pinged lõkkele.

Tõstamaa koolis juhtunu on avanud taas Eesti hariduspoliitika valukohtade debati. Debatt pole ühene, vaid keskendub eri tahkudele – kas õpetajatel peaks rohkem õigusi olema, kuidas tegeleda kasvuraskustes noortega, ja mida oleks pidanud õpetaja nähtud videos tegema, on kõigest mõned mitmest valukohast. Sadu haridustöötajaid ühendava haridusfoorumi meililistis tekkinud vaidluses annavad paljud õpetajad oma emotsioonidele vabaduse. Eesti Päevaleht esitab mõned näited meililistis peetud vaidlusest, lastes osalistel jääda anonüümseks.

Poistel pole eeskuju

„See, miks poisid nii käituvad, on ju videost väga hästi näha. Ei ole kedagi nende elus olnud, kes oleks õpetanud austust, kes oleks olnud neile eeskujuks,” leidis esmalt üks noortega tegelev psühholoog. „Tõenäoliselt pole ka koolis kedagi, kes nendesse hästi suhtuks, neist vaimselt üle oleks ja nad paika paneks. Mitte vägivalla ega karistusega ega elu ära rikkudes.”

See võrdlemisi leebe arvamus meelitas kohe vastureaktsiooni. „Sellise lausega ja seisukoha reklaamimisega poiste elu ära rikutakse. Õhutatakse või julgustatakse näiteks õpetajat ja teisi õpilasi mõnitama ja kiusama – tehke julgelt, teid ei tohi ju selle eest karistada!” kirjutas üks meesõpetaja. „Kui isikud mõistlikule seadusele ei allu, siis PEAB (õpetaja suurtähed – toim) kasutama jõudu ehk vägivalda. Mõnel juhul saab kuuletuma panna ainult füüsilise jõu ja reaalse karistuse abil. See on üks Jumala poolt antud ühiskonda puudutav seadus.”

Leidus ka pedagooge, kellel tekitas küsimusi õpetaja käitumine. Nii näiteks leiab üks muusikapedagoog, et kui kollektiivis on selline õpetaja, kes ei suuda ennast kehtestada, siis vastutab direktor. „Iga õpetaja peaks suutma ennast kehtestada ja kui ta seda ei suuda, siis on ta valinud vale elukutse,” leidis ta.