Õpetajad koguvad palgaleppe tõttu streigiallkirju
Eesti haridustöötajate liit ei ole nõus allkirjastama valitsusega palgakokkulepet õpetajate ja kultuuritöötajate palga kuni 20-protsendiseks tõstmiseks, sest nende arvutuste järgi jätab see nende liidu liikmete palga riigi keskmisest endiselt oluliselt madalamaks.
Eesti haridustöötajate liit (EHI) küsib oma liikmetelt, kas ja milliseid aktsioone nad peavad vajalikuks, kui õpetajate ja kultuuritöötajate palk ei tõuse soovitud 30 protsenti. “Küsisime, kas meie liikmed peavad võimalikuks või vajalikuks korraldada streiki ja kas pika- või lühiajalist või hoopis muid aktsioone,” selgitas EHI juht Sven Rondik. 10. detsembriks ootab EHI maakondadest oma 12 000 liikmelt tagasisidet.
550 miljonit palgakasvu
Haridus- ja teadusministri Tõnis Lukase sõnul on töökatkestus üks võimalikke teid oma õiguste eest seista ning midagi imelikku pole ka õpetajatelt eelneva arvamuse küsimises. “Praegu on olukord konstruktiivne ning kohtume selgi nädalal haridustöötajate liidu esimehega ning räägime palkadest, aga ka muudest sisulistest haridusküsimustest,” ütles minister.
Lukas märkis, et 20-protsendine palgatõstmine on võrreldava aja suurim tõus ning eelarves on selleks üle 550 miljoni lisakrooni. Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe Peeter Kreitzbergi sõnul on 20-protsendine tõus ka küllalt suur, kuid arvestades riigi keskmise palga kiiret kasvu, jääb sellest väheks. “Koalitsioonilepingus on kirjas, et nelja aastaga jõutakse nooremõpetaja alampalgaga riigi keskmiseni, kuid praegune ilmselt liiga vähene kasv survestab järgmistel aastatel eelarvet, et lepingut täita,” lausus Kreitzberg.
Minister Lukas kinnitas, et 20-protsendine palgakasv järgmisel aastal võimaldab lubadust täita. “Keskmise palga tõus peaks pärast järgmist aastat pidurduma ning õpetajate palk peab jõudma sellele järele,” lubas Lukas.
Protsendid suured, summad väiksed
•• EHI juht Sven Rondik tõdes, et protsentuaalselt võib lubatav palgatõus kõlada suurelt, kuid tegelikult jääb õpetajate palk riigi keskmisest üha kaugemale allapoole. 2007. aastaks prognoositi riigi keskmiseks 11 258 krooni, tegelikkuses oli see aga kõrgem. Õpetajate alampalk ehk normkoormuse eest riigilt saadud tasu 8260 krooni on olnud riigi keskmisest palgast üle 3000 krooni madalam.
•• EHI arvestab, et 2008. aastaks prognoosib rahandusministeerium ligi 13 000-kroonist keskmist palka, kuid õpetajate 20-protsendine alampalga tõus tähendab vaid 9912-kroonist palka. “Käärid keskmise ja õpetajate palga vahel kärisevad veelgi suuremaks kui seni,” ütles Rondik. Ta tõdes, et ka 30-protsendine palgatõus ei küüniks riigi keskmiseni, kuid käärid sel juhul väheneksid.
