Veebruari keskel moodustati REKK-is ja Tartu ülikoolis töötavatest inimestest uus töörühm, mille juhiks sai Enn Pärtel TÜ koolifüüsika keskusest. Pärteli kaudu nägid ainekava esmakordselt ka Eesti füüsikaõpetajad.

“Kui Pärtel selle ainekava tööversiooni kätte jagas, jäid inimesed vaikseks,” meenutas Lähte ühisgümnaasiumi füüsikaõpetaja Jaak Jõgi. “Õpetajad nägid, et asi tuleb päästa, muidu läheb kava sellisena ka käiku,” lisas Pärtel.

Kohmakas sõnastus

Nii Pärtel kui ka Jõgi tunnistasid, et ligi 20-liikmeline õpetajate grupp ei võtnud uue ainekava valmistamisel aluseks vene autorite koostatud kava.

“See oli hoopis teises stiilis ja ülekoormatud,” märkis Pärtel ja lisas, et silma hakkas ainekesksus, mitte õpilasele keskendumine. Jõgi sõnul oli ainekava väga kohmakalt tõlgitud, mistõttu võis järeldada, et originaalis oli see koostatud venekeelsena.

Pärteli kinnitusel lähtusid õpetajad uue kava koostamisel eesmärgist, et õpilased võiksid õppida füüsikat vähemate valemitega ning kvalitatiivselt probleemide lahendamise kaudu. Jõgi sõnul ei pea õpilastest füüsikuid kasvatama. “Neist peaks tegema füüsika mõistjad,” ütles ta. “Füüsikaõpe aitab noorel inimesel oma võimete arendamise kaudu igapäevaelus seoseid leida,“ täpsustas Rakvere reaal-gümnaasiumi füüsikaõpetaja Kadri-Ly Trahv.

Vene autorid Miroslava Belova, Tatjana Beloussova, Sergei Ptsjolkin ja Olga Astahhova uue kava koostamisel ei osalenud, kuigi töörühma kohtumised olid Jõgi kinnitusel avalikud. Pärteli sõnul ei saanud vene autorid töörühma liikmetega suhelda, sest ei mõistnud eesti keelt.

Õppetöö jätkub eesti õpetajate kavaga

•• REKK-i õppekavaarenduse osakonna juhataja Sulev Valdmaa sõnul said venelastest autorid ainekava moodustamise ettepaneku, kuna nende hulgas oli füüsikaõpikute autoreid.

•• “Reaalained on venekeelsetes koolides alati tugevamad olnud,” ütles Valdmaa ja lisas, et ei arva, et nende koostatud kava halb oleks. Edasi läheb töö aga eesti õpetajate koostatud kavaga, kinnitas ta.