Õpetajale tuleb tagasi anda õigused ja autoriteet
Uue kooliaasta algusega on üles kerkinud palju küsimusi ja ettepanekuid. Eesti Päevaleht uuris, mida arvavad eri teemadest endine haridusminister Tõnis Lukas, praegune haridusminister Mailis Reps, Eesti haridustöötajate liidu (EHL) esimees Reemo Voltri ja 10. klassi õpilane Joosep Kään Eesti õpilasesinduste liidust (EÕL).
Kolmapäeval toimunud haridus- ja teadusministeeriumi pressikonverentsil ütles minister Mailis Reps, et ministeerium analüüsib võimalusi pikendada kohustuslikku kooliiga 18. eluaastani. Mida teie sellest arvate?
Tõnis Lukas: Toetan. Olen ka ise ministrina kahel korral vastava ettepaneku valitsusele ja riigikogule esitanud.
Reemo Voltri: EHL ei ole teemat arutanud. Elluviimiseks peab see olema väga põhjalikult läbi mõeldud. Peab olema tagatud, et 18. eluaastani on õpilastel hariduse omandamiseks alternatiivseid võimalusi. Praegu, kui koolikohustus on 17. eluaastani, veedavad noored paljudel juhtudel koolis aega ega õpi midagi. Sellisel kujul pole selle nõude suurendamisel mõtet. On vaja diskussiooni ja uusi lahendusi, et tegemist poleks formaalse lahendusega, mille tulemusena tekiks õpetajatele mõttetu lisakohustus tegeleda õpilastega, kel pole motivatsiooni ega võimeid tavakoolis hakkama saamiseks.
Joosep Kään: EÕL toetab. Põhikooli lõpetanud alla 18-aastane peab haridusteed jätkama, sest see suurendab tema suutlikkust tööturul ja toetab elus hakkama saamist. Pelgalt põhiharidusega on väga keeruline toime tulla. Kohustusliku kooliea pikendamine annab noorele motivatsiooni haridusteed jätkata ka pärast gümnaasiumit või kutsekooli ja see omakorda toetab elukestvat õpet.
