Tõnis Lukas: Toetan. Olen ka ise ministrina kahel korral vastava ettepaneku valitsusele ja riigikogule esitanud.

Reemo Voltri: EHL ei ole teemat arutanud. Elluviimiseks peab see olema väga põhjalikult läbi mõeldud. Peab olema tagatud, et 18. eluaastani on õpilastel hariduse omandamiseks alternatiivseid võimalusi. Praegu, kui koolikohustus on 17. eluaastani, veedavad noored paljudel juhtudel koolis aega ega õpi midagi. Sellisel kujul pole selle nõude suurendamisel mõtet. On vaja diskussiooni ja uusi lahendusi, et tegemist poleks formaalse lahendusega, mille tulemusena tekiks õpetajatele mõttetu lisakohustus tegeleda õpilastega, kel pole motivatsiooni ega võimeid tavakoolis hakkama saamiseks.

Joosep Kään: EÕL toetab. Põhikooli lõpetanud alla 18-aastane peab haridusteed jätkama, sest see suurendab tema suutlikkust tööturul ja toetab elus hakkama saamist. Pelgalt põhiharidusega on väga keeruline toime tulla. Kohustusliku kooliea pikendamine annab noorele motivatsiooni haridusteed jätkata ka pärast gümnaasiumit või kutsekooli ja see omakorda toetab elukestvat õpet.

Mailis Reps: Kooliea tõstmine on esile kerkinud probleemi tõttu, et meil on liiga palju noori, kes pole pärast põhikooli läinud edasi õppima ega omandanud kutset. Eestis on selliseid noori iga viies ja paraku on trend kasvav. Samal ajal on selge, et tööd muutuvad üha keerulisemaks ja juba praeguses ühiskonnas on kutsealase ettevalmistuseta raske edukalt toime tulla, tulevikust rääkimata.

Avalehele
133 Kommentaari
Loe veel: