Ametist lahkunud haridus- ja teadusministri üks viimastest allkirjadest oli uue õpikute kirjastamise tingimusi põhjalikult muutva määruse all, mille tagant paistavad ühe mõjuka õpikukirjastaja Avita “kõrvad”.

1. maist kehtima hakkav, kuid kirjastustelt juba 15. aprilliks õpikute sisu eest täit vastutust kandma hakkavate retsensentide nimekirja nõudev endise haridus- ja teadusministri Mailis Repsi määrus lihtsustab õpikute ja muu õppematerjali riiklikku kinnitamist. 23. märtsi kuupäeva kandev määrus paneb sisuliselt kogu vastutuse ja õigused kirjastustele, kes ise valivad retsensendid ja maksavad neile ning ise korraldavad õpikute eelneva katsetamise koolides ja maksavad selle eest.

Seni kehtiva korra järgi andsid sisulise kooskõlastuse õppekirjanduse väljaandmiseks riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse (REKK) juures tegutsevad ainenõukogud. Uus määrus pisendab REKK-i rolli õpikute juures sisuliselt lilleneiu tasemele.

Ministeeriumi asekantsler, REKK-i eelmine juht Janar Holm tõdes, et REKK-i roll on uute õpikute kinnitamisel uue määrusega tõesti vahele jäänud. “Ainenõukogud aga peaksid ka edaspidi tegutsema jääma, kuid keskenduma rohkem aineõpetuse arengu jälgimisele,” ütles Holm.

Mõjukas lobitöö

“Eelmise süsteemi nõrk külg oli see, et ainenõukogud töötasid tasuta, kuid see oli mahukas ja aeganõudev töö,” lisas Holm.

Asekantsleri sõnul ei käinud määruse ettevalmistamine päris üleöö, vaid juba läinud sügisest. Hädavajalikuks muutus määruse kiire vastuvõtmine pärast seda, kui riigieelarvesse kirjutati esimest korda kümned miljonid kroonid kuni põhikooli lõpuni kõigile töövihikute ostmiseks.

Nimelt on töövihikuid siiani võimalik koolidele ka ilma riikliku kinnituseta müüa, sest neid ei ostetud riigi, vaid vanemate raha eest. Riigi antud 57 miljoni krooni eest enam riikliku kinnituseta töövihikud osta ei saaks. Senise ainenõukogusid läbiva süsteemi puhul võinuks aga osa töövihikuid kirjastuste lattu kinnitamist ootama jääda.

Avita kirjastuse peatoimetaja Aivar Leštšinski tunnistas, et osa töövihikute ostmiseks mõeldud raha oleks tõepoolest seisma jäänud, kui uut korda õppekirjanduse kinnitamiseks poleks vastu võetud.

Avita kirjastuse aktiivne ja tulemuslik tegevus ministeeriumi mõjutamiseks ei ole haridus-  ega kirjastusringkondades saladus. Avita peatoimetaja seda küll otsesõnu omaks ei võtnud, kuid kiitis määrust peaaegu taevani.

“Oleme ka ise igasuguseid kuulujutte kuulnud,” ütles Leštšinski väite kohta, et nende “kõr-   vad” selle määruse tagant välja paistavad. “Selle määruse ilmumine on igati tervitatav, kuid minu jaoks oli seda määrust tegelikult liiga vähe,” lausus Leštšinski. “Ministeerium ei peaks üldse keelama ja käskima, vaid kirjastused peaks kandma ise täit vastutust õppekirjanduse kvaliteedi ning õppekavadele vastamise eest. Senine süsteem on jäänuk,” täpsustas peatoimetaja oma seisukohta. Tema sõnul jõuti Soomes selleni juba 25 aastat tagasi.

Teise suure kooliraamatuid välja andva kirjastuse Koolibri reaalainete juhtivtoimetaja Mart Kalamehe sõnul ei olnud Koolibril midagi selle vastu, et REKK ja ainenõukogud nende tegevust kontrollisid. Ta tõdes, et ainenõukogus tuli mõne õpikuga korduvalt käia, kuid süsteem oli selge ning tulemuslik. “Nüüd pannakse retsensentidele tohutu vastutus ja mõnigi retsensent võib edaspidi loobuda,” ütles Kalamees. “Rong ju sõitis, aga nüüd hakati sõidu ajal liipreid vahetama.”

Kalamehe sõnul on uue määrusega jäetud palju lahtisi otsi, mistõttu on JOKK-suhtumine  seaduslikult tagatud. “Ja turusolkijaid võib sisse tulla, sest ei ole kusagil kirjas, et keegi näiteks Mart Laari ajalooõpikule töövihikut ei võiks teha ja seda koolidele müüa,” tõi Kalamees näite. Ta ei kahelnud, et on võimalik leida kolm tingimustele vastavat retsensenti, kes hea raha eest positiivse hinnangu annavad, ning ministril ei oleks põhjust töövihiku kinnitamisest loobuda.

Õpilased katsejänesteks

Eriti huvitavaks pidas Kalamees aga määruses olevat nõuet katsetada enne õppematerjali valmiskirjutamist seda 20 protsendi ulatuses. “Lapsevanemana tahaks teada, kust kool võtaks õiguse minu lapsest katsejänes teha?” imestas Kalamees. “Ma ei oleks lapsevanemana nõus, et ei näe terviklikku õpikut, vaid mingeid lehti,” lisas ta.

Avita peatoimetaja ei näinud aga ka katsetamises midagi eriskummalist, sest mingil määral tehakse seda praegugi. Ta ei uskunud, et kuu-kaks katseõpikuga töötamist suudaks õpilase õpitulemusi oluliselt halven-dada.

Tulikiire tähtaeg retsensentide ministrile kinnitada esitamiseks pani veidi üllatuma ka Le‰t‰inski. “Selle kallal ma praegu töötan ja Avita esitab retsensendid esmaspäevaks, 16. aprilliks,” ütles peatoimetaja.

Ka Koolibri ei kahelnud, et jõuab dokumendid retsensentide nimekirja võtmiseks esitada, aga Kalamehe sõnul ei ole seegi kord määruses korralikult sätestatud.

Sellest nädalast ministeeriumi juhtima asunud Tõnis Lukas ei olnud eilseks seda määrust veel uurinud, kuid täna peaks tal olema kohtumine riiklikus eksamikeskuses.

Asekantsler Holmi sõnul tuleb muude teemade seas kindlasti arutusele ka õpikute kirjastamist puudutav määrus. “Uuel ministril on võimalik seda veel muuta,” lausus Holm.