Õpipoisikoolitus toob kutsekooli rohkem praktikat
Tänavu sügisest saab enamikus kutsekoolides riigi raha eest ametit õppida nii, et suurem osa õp-petööst toimub tegelikus töökohas ning vaid kolmandik koolis.
Õpipoisikoolituse nime all on sellist tööandjaid kaasavat õpet tehtud mitmes kutsekoolis projektipõhiselt, nüüd paneb ka riik koolitustellimuse näol raha alla.
Haapsalu kutsehariduskeskus alustas õpipoisikoolitust eelmisel õppeaastal. Kooli direktor Triin Laasi peab sellise õppe levikut positiivseks ning järgmisel aastal saavad ka Haapsalus õppivad kelnerid ja lapsehoidjad senisest enam tegelikku tööd teha.
“Meil on olnud ettevõtetega väga hea koostöö, oleme leidnud praktikakohti ja paljud noored on pärast lõpetamist ettevõtetes tööd leidnud,” ütles Laasi.
Praktika ettevõttes või asutuses peab moodustama vähemalt kaks kolmandikku õppekava kutseõppeosa kogumahust. Töökohas tehtud töö eest saavad õpilased ka tasu.
Seni on sihtasutuse Innove raames kestnud Phare katseprojektis Eestis õpipoisikoolitust saanud ligi 200 noort. Euroopa Sotsiaalfondi toel kestab praegu ligi 1000 õpilase töökohapõhise õppe projekt 16 kutsekoolis ning partneriteks on üle 130 ettevõtte. 70 protsenti seni osalenud noortest on endale töökoha leidnud.
Haridusministeeriumi kutsehariduse talituse juhataja Kalle Toomi sõnul on töökohapõhisesse õppesse kaasatud ligi pooled Eesti kutsekoolid.
Koolitus vajadustele vastavaks
“Põhiline on teha õppimine paindlikuks neile, kes nagunii kooli tulevad,” ütles Toom. “Aga loodame ka seda, et mõned inimesed, kes on hariduse omandamist edasi lükanud või sellest töögraafiku või elukoha tõttu loobunud, peaksid saama nüüd lihtsamalt õppida kas või oma töökohas.” Toomi sõnul on oluline muuta koolitus rohkem tööandja vajadustele vastavaks.
Esimene ametlik õpipoisikoolitus tehti Kuressaare ametikooli paadimeistritele ja see pärjati mullu Leonardo da Vinci programmide võistlusel Euroopa parima tiitliga.
