Ei, ma ei muretse selle pärast, pole kunagi muretsenud. Kui ma 2011. aastal riigikogu liikmeks sain, olin koosseisu kõige noorem liige. Esimese aasta jooksul oli vanusel pigem vastupidine efekt, mind justkui vaadati kui noort jooksupoissi. Noorus iseenesest pole väärtus, nagu ei ole ka vanadus.

Kui sa 2011. aastal pärast Londonis õppimist poliitikasse tulid, oleksid võinud liituda mis tahes erakonnaga. Miks sa valisid sotsid?

Siin on kaunis lihtne põhjendus. Minu poliitikasse tulemise ajend puudutas põhiliselt integratsioonipoliitikat. See on valdkond, kus mulle tundub, et Eestis on jätkuvasti olukord ideaalist kaugel, minu hinnangul on taasiseseisvumisest alates tehtud hulgaliselt vigu, ja kuna ka minu isiklik ja perekondlik kogemus on väga tihedalt selle teemaga põimunud, siis mulle tundus, et see on valdkond, kus mul on midagi Eesti poliitikas öelda. SDE mitte ainult Eestis, vaid Euroopas laiemalt on alati olnud vähemuste õiguste kaitse küsimustes kõige põhimõttelisem. Eestiski on sotside integratsioonipoliitika olnud kõige vähem päevapoliitikapõhine ja kõige rohkem väärtustepõhine. Ma nägin, et SDE-s on tahet selle teemaga tegeleda, ja sellest otsus tuligi.