Kogu skeemi lahtihammustamisega tegeleb endiselt Hermitage Capital Management, mille tütarfirmad 2007. aastal kaaperdati ja kasutati skeemi püstipanemiseks. Üks Panama pabereid põhjalikult uurivaid meediaväljaandeid on aga Vene ajaleht Novaja Gazeta, mis avalikustas mitme Venemaa kõrge poliitiku seoseid offshore-firmades. Teiste seas toodi esile ka Eestist pärit Maksim Liksutovi mitu varjatud äri, mis Venemaa seaduste järgi on tema ametikohal keelatud.

Liksutov on Moskva aselinnapea transpordi alal, kuid kõigepealt kogus ta tuntust äritegevusega Eestis. Loksal sündinud mees tegi ettevõtluses esimesed suured sammud Tallinna Sadamasse söeäri rajamisega. Väga edukas ja tugevalt Venemaaga seotud transpordiäri käis Transgroup Invest AS-i kaudu.

Just sellesama ettevõtteni viib pangaülekanne, mida Hermitage seostab 230 miljoni dollari pesemisega. Peale Transgroupi on andmeid ka teise Eestis registreeritud ettevõtte, Rayar Group OÜ seotuse kohta.

Uued andmed andis Hermitage üle ka Eesti prokuratuurile, kust kinnitati Eesti Päevalehele, et Magnitski rahapesuskeemi kohta käib kriminaalmenetlus, kuid ei nõustutud avalikustama ühtegi firmat või eraisikut, kes sellega seotud on. Prokuratuuri dokumendiregistrist tuleb välja, et kirjavahetus käis samas kriminaalasjas juba 2013. aastal. Infovahetusse olid kaasatud nii Harju maakohus, Europol, rahapesu andmebüroo kui ka Danske pank.

Seos Klyueviga

Hermitage’i kiri viitab, et Magnitski juhtumiga on välja tulnud 13 uut Eesti pangakontode ja firmadega seotud tehingut, mis hõlmavad kokku 7,8 miljoni dollari liigutamist. Detailselt on kirjas ülekannete kuupäevad, osapooled, pangakontod ja liikunud summad. Hermitage Capital Management palus Eesti prokuratuuril neid tehinguid lähemalt uurida.

„Raport sisaldab uut informatsiooni, mille kohaselt sai 50% ulatuses Maksim Liksutovi, praeguse Moskva abilinnapea transpordi alal omandis olev firma ülekande Küprose firmalt, mille taga on omakorda Venemaalt 230 miljoni dollari suuruse varguse peaideoloog Dmitry Klyuev,” seisab prokuratuurile ja kriminaalpolitseile saadetud kirjas.

Just seos Klyueviga teebki ülekanded tähelepanuväärseks. Teda on tõesti peetud rahapesu korraldamise üheks võtmeisikuks ja välisajakirjanduses on mitmel korral esile toodud ka tema seosed kahe Küpruse ettevõttega: Altem Invest Limited ja Zibar Management Inc. Ülekanne Zibarist Eesti ettevõttesse Transgroup Invest tehti 10. detsembril 2012, Swedbanki kontole liikus 266 180 eurot. Sel ajal olid ettevõtte omanikud Maksim Liksutov ja tema äripartner Sergei Glinka. Praeguseks aga on firma osanike seas muudatusi tehtud.

Transgroupi tütarfirmade peamine klient on olnud Venemaa riiklik raudteefirma. Nii ettevõte kui ka selle juhid on tugevalt seotud Venemaa kõrgeima võimuga.

Asjade käigu selgitamiseks läheme tagasi 2000. aastase, kui mitme Venemaal tegutseva ettevõte osalusel loodi Gibraltarile AS Worldwide Invest. Glinka ja Liksutov said selle omanikeks alles aasta hiljem ja Transgroup Invest loodi sama ettevõtte baasil 2005. aastal. Samal aastal andis Eesti valitsus justiitsminister Rein Langi soovitusel Liksutovile kodakondsuse eriliste teenete eest, põhjendades seda tema panusega Eesti majanduse arendamisse.

Transgroupi tütarfirmade peamine klient on olnud Venemaa riiklik raudteefirma. Nii ettevõte kui ka selle juhid on tugevalt seotud Venemaa kõrgeima võimuga.

Maksim Liksutov
Liksutovi karjäär sai uue pöörde, kui ta 2011. aastal astus ametisse Moskva linnapea nõunikuna transpordi alal. Aasta hiljem loobus ta Eesti kodakondsusest, 2012. aasta septembris sai temast Moskva abilinnapea ja detsembris laekus Küproselt varem mainitud pangaülekanne.

2013. aasta juunis väljus Maksim Liksutov firmast ja osaluse sai endale tema abikaasa Tatjana. Novaja Gazeta väitel oli selle lükke põhjus Venemaal ainult paar kuud hiljem jõustunud seadus, mis keelas riigi ametnikel välismaal ettevõtteid omada. Seega on Moskva abilinnapea Transgroupi omaniku staatusest loobunud, kuid seda juhivad tema endine abikaasa Tatjana (kellest sai Eesti rikkaim naine) ja pikaaegne sõber Glinka. Rahapesuga seostatud tehingu toimumise ajal oli Liksutov korraga nii ettevõtte juht kui ka Moskva abilinnapea. Eesti Päevalehe püüded Liksutovidega ühendust saada ei kandnud vilja.

Kontaktisik Mölder

Teine Klyuevi Kreeka firmalt raha saanud Eesti ettevõte Rayar Group OÜ kuulub neljale Venemaa kodanikule, kelle nimed Eestis ilmselt midagi ei ütle. Küll aga on firma registrikaardile menetlusdokumentide kättesaamise õigusega kohalikuks isikuks märgitud Igor Mölder – Venemaaga seotud investeeringutega tegelev ärimees.

Mölder ei osanud Küproselt tulnud ülekande kohta vastuseid anda ja viitas, et seda peab küsima Venemaa omanike käest. Tema on kõigest kontaktisik Eestis ja raha liikumisest puudub tal ülevaade.

Ometi moodustub Rayari ümber huvitav pundar. Rayari asutajafirma Comdirect OÜ on loonud ka Comdirect Invest OÜ ja Business Advisor OÜ. Igor Mölder on nende kõigiga seotud. Kokku kanti Rayari kontole Sampo panga kaudu 221 667 eurot.

Seosed Rayariga välistab ka Business Advisor OÜ juhatuse liige Daniel Lumi, kes ütles, et koostöö Rayar Group OÜ-ga lõppes mitme aasta eest ja nad pakkusid Rayar Groupile virtuaalkontori teenust.

Peale kahe Eesti firma puudutasid Hermitage’i esile toodud andmeid veel 11 ettevõtet, mille pangakontod asuvad Eesti pankades ja mis tegid Klyuevi Küprose firmadega ülekandeid.

Äriregistris on mõlemal ettevõttel aga siiani märgitud sama aadress ja koduleht. Hansapanga taustaga Lumi vastas selle peale, et Rayar kasutab Business Advisor OÜ kontaktandmeid Business Advisori nõusolekuta ja nad kavatsevad edastada sellesisulise teatise ka äriregistrile.

Peale kahe Eesti firma puudutasid Hermitage’i esile toodud andmeid veel 11 ettevõtet, mille pangakontod asuvad Eesti pankades ja mis tegid Klyuevi Küprose firmadega ülekandeid. Nende puhul pole aga tegu Eesti ettevõtetega. Kõige suurema ülekande tegi Alter Management Limited, kes kandis Sampo panga kontot kasutades Zibari kontole kokku viis ja pool miljonit dollarit.

Need andmed on nüüd jõudnud ka Eesti uurimisasutustesse, kuid prokuratuur ei soostunud praegu ütlema, kas ja millist perspektiivi võib Eesti-sisesel menetlusel uute andmete valguses olla. Küll aga on rahapesu uurimises tehtud rahvusvahelist koostööd ja Eesti panus võib osutuda kasulikuks ka teistele riikidele. Eesti panuse teeb märkimisväärseks ka see, et teadaolevad jäljed raha liikumisest lõppevad just siinsetes firmades.
Sergei Magnitski
Hermitage’i ja Magnitski juhtum

Jultunud skeem Moskvas tegutsenud lääne varahaldusettevõtte Hermitage Capital Management vastu käivitus 2007. aasta suvel, kui võimuorganid otsisid maksuvõlale viidates läbi firma peakontori. Lääne investorite arvates said kurjategijad just siis info, mille põhjal järgmised sammud astuda. Seejärel vormistasid Venemaa kohtud Hermitage’i tütarfirmad võltsitud dokumentide alusel uutele omanikele. Järgmiseks tegi Vene maksuamet kurjategijate ülevõetud ettevõtete kontodele 230 miljoni dollari suuruse tagastuse Hermitage’i tasutud summadest. Osa sellest 230 miljonist dollarist liikuski lõpuks Küprosel registreeritud firmale, kust omakorda on tehtud ülekandeid Eesti firmadele.

Juhtumit ja selle seoseid Vene ametnikega uurinud advokaat Sergei Magnitski arreteeriti Venemaal ja peksti hiljem vanglas surnuks. Magnitski juhtum tekitas Venemaa ja lääneriikide suhetes suuri probleeme. Hermitage’i juht William Browder jätkab siiani kadunud raha jälgede ajamist ja on veendunud, et skeemi niidid viivad Venemaa võimutipuni.

Endine rahapesubüroo juht: Venemaa rikaste jaoks on skeem tavapärane

Endine rahapesu andmebüroo juht Aivar Paul sõnas, et raha liigutamine Venemaalt Küprose kaudu Eestisse on üsna tavapärane skeem. Küpros ja Balti riigid on venelaste lemmikpaikadeks saanud tänu sellele, et neis riikides saab ka panganduses asju ajada oma emakeeles, pakkus Paul.

Seni on rahapesuks rohkem kasutatud Läti pankasid, kuid nüüd on ka lõunanaabrid selle probleemi tõsisemalt kätte võtnud. Seega võib suureneda surve kasutada Eesti teid.

Kuna Venemaa süsteem on üles ehitatud selliselt, et valuutat on ausal teel väga keeruline vahetada, kasutavad võimalust rublasid lääneriikide kaudu näiteks eurodeks vahetada Pauli sõnul väga paljud, nende seas ka tuntud ärimehed. „Korruptsioon ja majandust reguleeriv vormistik sunnib ebaausaid skeeme kasutama ka Venemaa mõistes täiesti normaalseid ärimehi,” ütles Paul.

Liksutovi nime mainime Pauli otseselt ei üllatanud. „Ma ei saa öelda, et ma oleksin väga üllatunud, kui tuleks välja, et kes tahes Venemaa rikkaimatest inimesteks selliseid tehinguid teeks,” sõnas Paul.