Osa Põhja-Eesti kaevudest annavad ohtlikult radioaktiivset vett
Tervisekaitseinspektsioon alustab Põhja-Eesti kaevudest massilist veeproovide võtmist, sest geoloogiakeskuse analüüsi järgi sisaldab kambriumi-vendi kihistust ammutatud vesi piirkonniti liiga palju radioaktiivseid elemente.
Tervisekaitseinspektsiooni planeerimise ja monitooringu osakonna peaspetsialist veeohutuse alal Küllike Birk ütles, et tänavu on kiirguskeskuselt tellitud ligi 30 analüüsi, järgmisel nädalal saadetakse kümme proovi Soome ning seejärel 30 proovi Tartu ülikooli. Uuritakse nii toorvett kui ka juba joogiks töödeldud põhjavett.
Radionukliidi 228raadium analüüsiks ammutab proovivõtja 140–200 meetri sügavuselt ladestust toorvett kaks liitrit, 226raadium sisalduse selgitamiseks pool liitrit kuni liitri, lisab valguskindlasse plastanumasse kontsentreeritud happeid ja toimetab jahedas hoitud nõu laborisse, kus tulemus selgub kahe-kolme kuu pärast.
Radioaktiivsed kivimid
48 aastat Eesti geoloogiakeskuses vanemhüdrogeoloogina töötanud Lehte Savitskaja 2005. aastast pärit analüüsitulemused näitasid, et 60 proovist mõned andsid tulemuseks 226raadium, 228raadium, 234uraan ja 238uraan põhjal arvutatud soovituslikust normist ehk efektiivdoosist (0,1 millisiivertit aastas) suurema näidu.
“Kolm kaevu ligi 200-st oli üle 0,5 – Kundas, Viimsis ja Rakveres, enamasti mõõtsime 0,3– 0,4,” ütles Savitskaja. “Probleem on seotud ainult sellega, et kambriumi-vendi veekiht lasub kristalse vundamendi peal, kus kivimid on radioaktiivsed,” ütles praegu lepingulise uurijana töötav Savitskaja.
Eesis on Savitskaja sõnul üle tuhande kambriumi-vendi kaevu, millest töötab ligi 500 ja radioloogiliste näitajate osas on uuritud alla poole. “Oleme 1994. aastast radionukleiididega tegelenud, aga siis ei määratud efektiivdoosi,” märkis Savitskaja.
Mida on tarbijal teadmisega radioaktiivsest põhjaveest peale hakata?
Kiirguskeskuse kiirgusseire peaspetsialisti Kairi Tänavsuu sõnul võib kambriumi-vendi kihistust pärit vee kohta praegu öelda vaid seda, et kindlasti suurendab normidest suurema radioaktiivsete ainete sisaldusega vee joomine haigestumisriski.
Savitskaja sõnul on radioloogilised näitajad pigem indikaatorid: “Tervisekaitse riskihinnang on, et 50 aasta peale võib see vesi mõjutada.” Küllike Birk soovitab põhjavett korraga juua vähe ja toituda mitmekesiselt.
“Ideaalne oleks läbi uurida kõik Eesti kaevud,” ütles Birk. “Oleme teinud sotsiaalministeeriumi kaudu ühe projektitaotluse, et uurida joogivee radioaktiivsust ja saada välismaalt nõu. Nüüd on kokkuhoiuaeg, eks paistab, mis taotlusest saab.” Vee uurimist raskendab ka atesteeritud labori puudumine.
Vesi radioaktiivsusest puhtaks
•• 40 000 Nõmme ja Pirita elanikku joob iga päev 180—200 meetri sügavuselt kambriumi-vendi ja 80 meetri sügavuselt ordoviitsiumi-kambriumi veekihist pärit põhjavett. Ehkki radionukliidide suur sisaldus on kambriumi-vendi põhjavees kogu veekompleksi levikualal iseloomulik, vastavad Tallinna Vee kommunikatsioonijuhi Reigo Marosovi kinnitusel kõik põhjaveeproovid tervisekaitsenõuetele. “Kasutame pumplates aereerimist ja eri kihtidest pärit vee segamist,” ütles Marosov.
•• Aereerimisel pumbatakse vette õhku ja moodustuv rooste kogub raskeid metalle, mis seejärel püütakse filtrisse.
•• Viimsi Vee juhatuse liikme Toivo Eensalu sõnul on teaduslikud uuringud uue veepuhastusjaama ehitamiseks väldanud kaks-kolm aastat ning tänavu lüüakse kopp maasse. Lubja mäele 52 meetrit üle merepinna laiuvale kinnistule 60 miljoni krooni eest ehitatav veepuhastusjaam vahetab välja 2003. aastal rajatud praeguse Viimsi küla veetöötlusjaama ja hakkab varustama kogu valda. Seni kasutatakse radioaktiivsetest ainetest vabanemiseks aereerimist.
•• Tervisekaitseinspektsiooni peaspetsialist Küllike Birk ütleb, et “Viimsis on saavutatud meeldivalt häid tulemusi”. Ta märgib, et veest liigse radioaktiivsuse kõrvaldamiseks on väga palju võimalusi: “Kõigepealt on vaja selgitada terviserisk, kui suuri kulutusi on mõtet teha.”
