OSCE ekspert: vaid poliitikute eetikakoodeks ohjab solvamist
••Inimesed valivad parlamenti end esindama neid, keda peavad endast targemaks, paremaks, eetilisemaks. Milleks on valituile vaja veel eetikaalast õpetust?
Tänapäeval on saadikud suure pinge all, nad kuuluvad organisatsioonidesse, parteidesse, mõnel on äriprojektid, mõned õpetavad ülikoolis. Kui kõiki neid tegemisi vaadata, on raske eeldada, et saadik suudab parlamendis kõik oma teised funktsioonid välja lülitada.
Moodsas parlamendis vajavad saadikud vahel juhiseid, kuidas tegutseda. Koodeks ei ole karistamiseks. Sellel peab olema ennetav eesmärk. Parlamentide populaarsus on üle Euroopa vähenemas, see tuleb osaliselt sellest, et üksikud ebaeetilise käitumise juhtumid mõjutavad kogu parlamenti. Koodeks on vajalik, et 95% parlamentide liikmetest saadaks selge signaali neile 5%-le kolleegidest, kes ei käitu eetiliselt.
••Kui keegi seadust rikkumata tahtlikult eetilist piiri ületab, aga mingit järelmit koodeksist ei tulene, siis mis mõte sel on?
Üks levinud probleem on parlamendiväline käitumine, näiteks teiste saadikute solvamine miitingutel või telesaadetes. On raske selliseid asju reguleerida millegi muu kui eetikakoodeksi kaudu.
••Mis peaks koodeksis kirjas olema? On ilmselge, et sinna pole mõtet kirjutada: ära varasta, ära valeta.
Ei ole vaja üle korrata neid asju, mis näiteks seadustes juba kirjas on. Koodeksid on USA-s, Kanadas, Suurbritannias, Prantsusmaal, Poolas, Lätis ja Leedus. Igaüks vaatab erinevaid aspekte, aga enamik on kokkulepped mingites põhimõtetes. Näiteks läbikäimine lobistidega, käitumine parlamendis ja väljaspool seda. Koodeks ei peaks reguleerima eraelu, kuid on riike, kus leitakse, et mõned eraelulised asjad mõjutavad samuti parlamendi kuvandit. Näiteks Suurbritannias tooks avalikus kohas teise saadiku solvamine kaasa kohustuse avalikult vabandust paluda. Poolas kutsuti ühe debati käigus saadikut lolliks lehmaks.
