Otsustamatus hakkab koole tapma
Oht jääda ilma kohalikust gümnaasiumist või soov leida lisaraha parema keskhariduse andmiseks on ärgitanud kümneid omavalitsusi pöörduma riigi poole sooviga luua riigigümnaasium. Haridus- ja teadusministeerium püüab abiotsijaid esimese hooga meelitada siiski ise koolivõrku korrastama.
Eelmise nädala lõpus pöördus riigi poole Mustvee linn. Veidi üle tuhande elanikuga Peipsi-äärses linnas on praegu koguni kaks gümnaasiumi. Venekeelse kooli gümnaasiumiosas õpib 47, eestikeelses 50 õpilast. Eestikeelse gümnaasiumi direktori Marianne Kivimurd-Tarelkina sõnul on võimatu, et paari aasta pärast jätkavad kaks Mustvee gümnaasiumi eraldiseisvatena. Nii on kohalikud poliitikud püüdnud mitu kuud paika panna plaani, kuidas saaks tagada kohaliku eesti ja vene gümnaasiumi eksistentsi järgnevatel aastakümnetel. Ühe võimalusena on kaalumisel ka koolide liitmine ja riigile loovutamine.
Kivimurd-Tarelkina sõnul on aga kõige hullem mittemidagitegemine. „Paari aasta pärast ei vasta kumbki kool gümnaasiumile esitatavale nõuetele ja need tuleb kinni panna,” nentis Kivimurd-Tarelkina. Jutt käib uue õppekava täitmisest ja kohustusest, et gümnaasiumis peab õpilasel olema 2013. aastast valida kolme õppekava vahel. Mustvees valikuvõimalusi praegu pole.
Alati on kaotajaid
Liida või lahuta, optimeeri või summeeri koolivõrku kuidas tahad, alati on kaotajaid. Kes kaotab töö, kes kardab, et vene ja eesti kooli liitmisel kaob venekeelse gümnaasiumihariduse andmine. Ka kohalikud poliitikud ei tea, kas ja mida teha.
Eesti Päevalehega kohtunud kooliõpilased ütlesid, et üks on selge – gümnaasium peab Mustveesse jääma. Parem oleks muidugi, kui alles jääks kaks kooli. Nii olevat õdusam.
Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis ütles, et Mustvee koolivõrgu tulevik on lihtne: üks kool ja kolm osakonda. „Ühine gümnaasium, vene põhikool ja eesti põhikool. Üks juhtimine ja selles sünergias peitub lahendus,” rääkis Küttis. Kui aga mitte midagi ette ei võeta, on Küttise sõnul Mustvee koolivõrgus kaks põhikooli ja gümnaasiumiharidust linnas ei saa.
Riigi poole on pöördunud ka mitmeid omavalitsusi, kus õpilasi ühe gümnaasiumi ülevalpidamiseks jagub, kuid koolivõrk vajaks sellest sõltumata korrastamist. Valga linn sõlmis alles oktoobri lõpus haridus- ja teadusministeeriumiga sel eesmärgil heade kavatsuste protokolli.
Valga linnapea Ivar Unt ütles, et tema nägemuses võiks Valgas olla klassikaline gümnaasium ja kaks põhikooli. Kas õpe kümnendast kaheteistkümnenda klassini toimub riigile kuuluvas gümnaasiumis või jätkab tulevikus gümnaasiumipidajana linn, on Undi sõnul otsustamata.
„Muudatusi on aga vaja, sest igal aastal lahkub põhikooli järel Valgast 60 õpilast. See on kolm klassitäit lapsi, kes ei usalda linnas antavat keskharidust,” märkis Unt. Samal ajal pole Valgas klassikalise gümnaasiumi loomises poliitilisele kokkuleppele jõutud. Kuigi koalitsiooni kuuluvad Reformierakond ja Keskerakond on muudatuste vajaduses kokku leppinud, pole detailsete lahenduste osas käsi löödud. Tõenäoliselt riigikogu valimiste eel ei jõuagi.
Asekantsler Kalle Küttis ütles, et kuigi ministeerium on valmis kõigi omavalitsustega arutama riigigümnaasiumi loomist, ei ole riik valmis kõikjale riigikoole rajama. „Küsimus on rahas. Koalitsioonis pole riigigümnaasiumide teema osas lõplikke kokkuleppeid tehtud, seepärast ei kiirusta ministeerium nende loomisega,” nentis ta.
Läbirääkimised on enamasti pooleli
•• Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase andmeil nõustab ministeerium praegu koolivõrgu korraldamisel või riigigümnaasiumi loomisel 11 omavalitsust.
•• Viljandis on riigikooli loomine juba otsustatud ja praegu käib uue kooli asutamise dokumentatsiooni kooskõlastamine.
•• Haapsalu puhul peaks kohalik linnavolikogu riigikooli rajamise kohta otsuse vastu võtma eeldatavasti tuleval nädalal. Võrus on linnapea Ülo Tuliku sõnul konkreetsemad otsused veel tegemata. „Klassikaline gümnaasium tuleb ära teha, küsimus on selles, kas koolipidajaks saab riik või jätkab seda tööd linn,” selgitas ta.
•• Riigigümnaasiumi loomisest on huvitatud ka Koeru vald. Siiski umbusaldati sel nädalal sealset vallavanemat ja selle üks põhjusi oli riigigümnaasiumi loomisega tegelemine.
•• Sillamäe linn otsustas eelmisel nädalal, et nemad loobuvad riigigümnaasiumi loomisest ja asuvad ise klassikalist gümnaasiumi pidama.
•• Abi koolivõrgu ümberkorraldamiseks on palunud ka Räpina vald, Jõgeva linn, Antsla vald, Väike-Maarja vald, Mustvee linn ja ühe kooli osas ka Tartu linn.
Kommentaar
Marianne Kivimurd-Tarelkina
Mustvee gümnaasiumi direktor
Praegu on Mustvee gümnaasiumide puhul koolipidajaks linn. Linn saab kehtestada näiteks kooli vastuvõtutingimused. Kui tingimustes on kirjas, et õppima pääsevad need, kes on põhikooli lõpetanud positiivsete hinnetega, võetakse nad vastu. Kui riik hakkab koolipidajaks ehk kui Mustvee saab riigigümnaasiumi, võib tekkida oht, et riik võtab vastu teistel tingimustel. Näiteks, et keskmiseks hindeks peab olema 4,0 või noorel ei tohi olla ühtegi kolme. See kõik on võimalik, sest riik on ju arvamusel, et gümnaasium on ettevalmistus kõrgkooliks. Mina seda ei karda, aga paljud riigikoolivastased räägivad Mustvees just sellest ohust.
