Paet: uusi saatkondi oleks vaja
Välisminister Urmas Paetil saab õige pea valmis põhjalikum analüüs, kuidas peaks Eesti esinduste ehk saatkondade võrk järgmise nelja aasta jooksul arenema ja milline võiks see pärast 2015. aastat välja näha. Eile käis minister esimest versiooni juba riigikogu väliskomisjonile tutvustamas.
Paet möönis, et nii põhjalikult polegi seni ministeeriumis Eesti saatkonnavõrgu arengut vaetud. „Igal sügisel on küll tuleva aasta eelarve pinnalt tulevikku vaadatud, kuid põhjalikumal kujul on tegemist esimese analüüsiga,” ütles Paet.
Eesti Päevaleht on varem kirjutanud välispoliitika ringkondades Eesti esindatuse üle toimunud debattidest. On väidetud, et tulevikuks uusi esindusi kavandades ei pruugi välisministeeriumil muud üle jääda, kui optimeerida seniseid, ent vähem tähtsaid saatkondi. Riigi poliitikat silmas pidades ei tohiks ühegi haldusala eelarvelised tegevuskulud lähiaastatel kasvada.
Valmiv analüüs näib nende tihti maja seinte vahele jäänud pingeliste arutelude kokkuvõttena. Analüüsist kumab selgelt läbi seisukoht, et senise saatkonnavõrgu täielik ümberkorraldamine uute diplomaatiliste esinduste rajamise võimaldamiseks pole võimalike tagajärgede tõttu kõige soovitavam valikuvariant.
Eelkõige on esinduste võrgu karmimat optimeerimist arutades küsitud: kas praegust Eesti saatkondade võrku, mis keskendub Euroopale, võiks harvendada, kui eesmärk on tulevikus maailmas aina tähtsamaks muutuvatesse paikadesse esinduste loomine?
Paet andis mõista, et see pole nii lihtne, kui paistab. „Poliitilises mõttes on Euroopa Liidu ja NATO riigid ikkagi meie lähemateks liitlasteks. Teiseks, ka majandusstatistika näitab, et 70 protsenti meie ekspordist läheb EL-i. Samuti meie inimesed reisivad siiski peamiselt Euroopas ja enamus konsulaarabi juhtumeid on EL-i riikides, kus meie saatkonnad on olemas,” selgitas Paet. „Seega ei saa kuidagi väita, et ükski meie esindus oleks täitsa mõttetu.”
Sõltub majandushuvidest
Valmivas saatkonnavõrgu arengu ülevaates ei tehta saladust, et Eesti esindatuse kasvatamist mujal maailmas peaks nähtavas tulevikus siiski kaaluma. Paeti sõnul on viimaste aastate areng sinnapoole liikunud – võtkem näiteks saatkonna avamine Egiptuses ja Iisraelis või Kasahstani pealinnas Astanas. „Järgmisel aastal on plaanis esinduse rajamise alustamine Indiasse. Peale seda Lõuna-Ameerikas ehk siis Brasiilias. Sooviks on ka tõsta esinduse taset Kanadas, määrates sinna kohapeal oleva saadiku,” tutvustas Paet, mis on kavas 2015. aastani.
Hiljem tuleb kaaluda: ehk tulevad kõne alla Lõuna-Korea, Tai ja võib-olla mõni Pärsia lahe äärne riik? Kuid see sõltuvat ministri hinnangul suuresti küsimusest, kas Eesti majandushuvid neis paigus piisavalt kasvavad.
Sellise ambitsiooni puhul tekib kahtlemata rahaprobleem: kas tuleks siis uute kohtade rahastamiseks midagi senist kinni panna või leitakse täiendavad eelarvevahendid? Paet ei andnud konkreetselt kumbagi vastust. Ta rääkis, et mingil määral annab ehk leida ressursse, kui eelistada sulgemise asemel ehk mõnes kohas õhemat esindatust, et saavutada teisal kaalukamat kohalolekut.
Kuid nii mõnedki juba praegu väljaspool Euroopat olevad esindused ja kohe-kohe plaanitavad uued vajaksid kiiresti palju rohkem inimesi ja ressurssi. Pidada lihtsalt paar diplomaati Pekingis, nimetades seda saatkonnaks, on Hiina suurust ja mõju arvestades suhteliselt niru. Sama kehtib arvatavasti Indias – minimaalne arv diplomaate suudaks piltlikult küll lipu heisata, aga mitte palju enamat.
„Hiinasse kavatseme kohe inimesi juurde suunata, kui järgmise aasta lõpus valmib uus saatkonnahoone. Indias oleme kavandanud kohe algusest tugevdatud kohalolekut rohkemate inimeste näol,” ütles välisminister.
Paet rõhutas: on teatud punased jooned, mida ei tohi ümber korraldada. „Mitte mingil tingimusel ei tohi kannatada meie esindatus EL-i suuremates riikides – Berliinis, Pariisis ja Londonis – ja samuti mitte Washingtonis ja Moskvas.”
