Kui ühistu raamatupidaja korteriomaniku käest tasumata arvete maksmist nõudma hakkas, püüdis Asta oma üürnikuga ühendust saada, kuid tulutult. „Helistasin talle teiselt telefonilt, aga kui ta mu häält kuulis, katkestas kõne,” meenutab Asta. Kokku ei õnnestunudki tal oma üürnikuga saada, kuna viimane vabastas korteri ja läks nelja tuule poole, jättes arved Asta maksta. „Mul läks veel hästi, et ta korteri vabastas,” sõnab ta.

Astal on tõesti vedanud, et ta pole korterit üürinud välja inimesele, kes on eelnevalt end Eesti Vabariigis kehtivate seadustega kurssi viinud, nagu on seda näiteks teinud hiljuti meedias kajastatud persoonid.

Seadus kaitseb eelkõige üürniku huve. Alustades kasvõi põhiseadusest, mis ütleb, et kodu puutumatus on igaühe põhiseadusega tagatud õigus. Niipea, kui üürileping on hakanud kehtima, ei saa korteri tegelik omanik seal enam peremehetseda. Tal puudub isegi õigus korterisse sisse minna ilma üürnikuga kokku leppimata, rääkimata ukse mahalõhkumisest.