Päikesepuudust leevendaks lumi
Viimastel nädalatel oleme saanud nautida tavatult sooja talveilma, kuid väljas on kogu aeg ühtlaselt hall. Eesti meteoroloogia ja hüdroloogiainstituudi kinnitusel ei ole nii pikas päikeseta perioodis aga midagi kummalist ega rekordilist. Ilma külmenedes läheb ilmselt ka selgemaks.
„Lund ei ole ja see võimendab pimedat nukrat olekut,” rääkis EMHI peaspetsialist-klimatoloog Ain Kallis, kelle sõnul peaks november ja detsember olema kõige külmem aeg aastas. Kui maa on lumest valgem, võimendab see ka valgust, andes juurde vähemalt poole. “Ka öösel on meeldivam, kui autoga sõita ja teeääres on valged,” seletas Kallis.
Nii pikalt on pimedaid aegu kestnud ennegi. Kallise sõnul on vahel valge vaid mõni tund, kuna päike käib ka erakordselt madalalt. „Detsembri lõpus jõuab päike taevasse kaheksa kraadi ulatuses, keskksuvel aga 55 kraadi.”
Kallis seletas, et kuna päikesepaisteaeg on erakordselt lühike ning sel ajal juhtub ilm ka pilves olema, siis jääbki mulje, et midagi on juhtunud. „Postimees kirjutas 1926. aastal, et on nii nukker ja pime ja päikest üldse pole.” Tegelikult ei saa olukorda ka täiesti normaalseks ja tavaliselt nimetada, kuna sel ajal peaks juba natukene lund siiski maas olema. See on üks kliimakõikumise näidetest.
Novembri viimane ja detsembri esimene dekaad on olnud viimase 50 aasta kõige soojemad, kuid edaspidi lubatakse siiski ka külmemaid ilmasid.
„Ega talv taeva jää,” kinnitas Kallis.
