Teine vaatus tähendab ennekõike seda, et pangad ei tegele mitte niivõrd uute kodulaenude väljastamisega, vaid olemasoleva portfelli käigushoidmise ja lahenduste leidmisega väljastatud laenude tagasisaamiseks.

See ei tähenda uute laenude mitteandmist?

Ei. Näiteks SEB väljastas esimeses kvartalis 720 uut eluasemelaenu. Kuid olemasolevaid väike- või eluasemelaene restruktureeriti suurusjärgus 1500. See trend jääb püsima veel pikaks ajaks, sest negatiivsed majandusmõjud jäävad mõneks ajaks püsima.

720 laenu kolme kuu jooksul on võrreldes buumiaegsete laenulepingutega ju vaid ühe kuu tulemus?

Suurusjärk on jah selline. 2007. aastal väljastati kogu turul kuus 4500–5000 uut laenu.

Viimase kahe aasta jooksul on suurenenud töötus. Kui esialgu on töötuid aidanud töötuskindlustushüvitis ja koondamisrahad, siis nüüdseks hakkab tekkima probleem pikaajaliste töötutega, kel mingisugust sissetulekut pole. Sel aastal on 13 000 inimest kaotanud õiguse saada töötuskindlustushüvitist. Teeb see murelikuks?

Kui aasta esimese nelja kuuga on töötuskindlustushüvitised lõppenud umbes 13 000 inimesel, kes ei ole leidnud tööd, siis järgneva nelja kuuga lisandub neile tõenäoliselt veel samapalju inimesi. Üldine statistiline olukord toob töötuse rindelt küll aina paremaid uudised ja majanduse sügavaim langus jäi möödunud aastasse. Kuid statistikal ja majandusel on oma inertsus, mis tähendab, et 100 000 töötust märkimisväärsel osal muutub igapäevane toimetulek halvemaks. Pankade jaoks tähendab see seda, et sellel ja ka järgmise aasta esimesel poolel tuleb tegeleda tavapärasest sagedamini laenude restruktureerimisega.

Eestis on ligi 140 000 – 150 000 kodulaenulepingut. Seega on püsiva sissetulekuta sadu või isegi tuhandeid inimesi, kes peaks iga kuu pangale laenu tagasi maksma, kuid raha neil selleks pole. Võtate neilt korterid ja majad käest?

Sundmüük on viimane asi. Pankadel on raha antud olukorras mõistlike lahenduste pakkumiseks. Pankade huvi on ka see, et meie klientide vara ei jõuaks sundmüüki, sest sundmüük on meie jaoks viimane lahendus, mida kasutatakse vaid siis, kui kliendid pole kättesaadavad. Muudel juhtudel püüame laenumakset nii palju vähendada ja ajatada, et kliendil oleks võimalik seda laenu jooksvalt teeninda. Küll peab ka klient aru saama, et laenu põhimaksete vähendamine, laenugraafiku pikendamine või ka osaline intressimaksete vähendamine on väga individuaalselt kasutatavad. Inimene peab aru saama, et laenukohustus ära ei kao ja pigem on lahendused ajutised selleks ajaks, mil inimene otsib tööd või tegeleb suurema eluaseme väiksema eluaseme vastu vahetamisega.

Inimene, kellel raha ja tööd pole, peaks alustuseks siis pangakontorisse marssima ja abi küsima. Peitupugemine ei aita?

Igal kliendil on oma laenuhaldur ja temaga peaks probleemide korral ühendust võtma. Mida varem inimene oma murega panka jõuab, seda lihtsam ja mugavam on kliendile neid lahendusi leida. Suurim viga, mida klient teha saab, on see, et ta asub pangale tehtavateks laenumakseteks raha kiirlaenukontoritest või SMS-laenuna laenama. Kui sul pole raha pangale maksmiseks, siis kiirlaenukontorile maksmiseks pole seda raha inimestel kindlasti.

Mis on see kõige väiksem summa, milles näiteks miljon krooni kolmekümneks aastaks laenanud isik peaks makseraskuste korral pangale maksma?

See on individuaalne. Kui klient ise pingutab ja tõmbab oma kulutused kokku, siis võib juhtuda, et klient peab mõnda aega pangale maksma kuus vaid paarsada krooni.

Palju on kliente, kes maksavad vaid osa intressimaksetest, sest rohkemaks jaksu pole?

Meil pangas on neid kusagil 70 inimese ringis, kuid see arv suureneb.

Annate puhkust laenu põhiosa ja ka intressipuhkust, kuid kas see pole tulevikus toimuvate kohustuste kuhjumise algus?

Need kohustused kuhjuksid laenugraafiku lõppu, aga kui inimeste rahaline olukord selle pika perioodi jooksul paraneb, siis saab need kohustused ka varem ära maksta. Küsimus on ju selles, millised on kliendi huvid. Kui ta tahab täna end laenumaksetest võimalikult suures osas vabastada, kuna tal raha pole, siis ega seal häid lahendusi olegi. Panga soovitus on maksta põhiosast ikka niipalju kui võimalik, sest kohustuste edasilükkamine on ajutine lahendus.

Kui kauaks töötu inimene saab pangalt paluda laenumaksete osalist vähendamist?

See sõltub kliendist, aga kuni kolmeks aastaks, ja neid otsuseid vaadatakse poole või ühe aasta tagant üle.

Üks võimalusi on siis suurema eluaseme vahetamine väiksema vastu. Kui tihti seda teie kliendid teevad?

Vähem, kui me sooviksime. Inimesed loodavad, et nad leiavad kiiresti tööd ja nende sissetulek taastub. Kuid see pole reaalne lootus, sest meie analüütikud ennustavad majanduse taastumiseks pikka perioodi.

Minu andmetel on mitmed Eesti kommertspangad suhteliselt jäigad nende inimeste suhtes, kes võtsid 2008. aasta lõpus kõrgete intressidega fikseerutud intressiga kodulaenu. Ujuva intressi kasutusele võtmiseks tuleks maksta hiiglasuuri kokkuleppetrahve.

Leppetrahv on rahvakeelne termin, aga inimesed peaksid aru saama, et pank on neile laenates oma ressursid fikseerinud ja pangale kaasneb otsene rahaline kulu, kui ta fikseeritud intressist loobub. Kuid see on teatud juhtudel lahendus ja kui pangal on otstarbekas neid kulusid jagada, siis see on võimalik. Sõltuvalt olukorrast, kui pank on veendunud, et see on laenu kättesaamiseks ainus mõistlik viis, võime loobuda ka osaliselt niinimetatud leppetrahvist.

Millal algab kodulaenuturul vaatus number kolm ehk pangad hakkavad taas laenama intressiga 0,5 protsenti pluss euribor?

Seda ei näe ma ette lähima seitsme aasta jooksul.

Kas uus kinnisvaramull on oma esimesi samme astumas? Tean, et mitmed uusarendused Tallinnas ja Tartus müüakse broneeringute näol spekulantidele välja taas juba enne nurgakivi panekut.

Need ei ole kõik spekulandid, sest pangad finantseerivad kinnisvaraarendajaid alles siis, kui neil on oma arendusest kolmandik maha müüdud. Enne nad raha ei saa ja seepärast nad peavad oma vara ka müüma ja kui see ei õnnestu, peavad nad oma raha rohkem panustama. Kuid kinnisvaraarendajate rahaküsimised on sagenenud. Arvestades Eesti elamufondi, siis selle väljavahetamine on paratamatu, kuna see on liiga vana.


KOMMENTAAR

Pikaajalised töötud on probleem

Kadri Lühiste,

töötukassa teenuste osakonna juhataja:

Pikaajaline töötus on juba väga tõsine probleem. Kui detsembri lõpus oli 42% meie klientidest ehk 36 689 registreeritud töötut olnud tööta üle 12 kuu, siis aprilli lõpus olid need näitajad vastavalt 51% ja 46 292 registreeritud töötut. Selline pikaajaliste töötute arvu kasv on otseselt seotud töökohtade nappusega. Kriisi ajal töö kaotanud inimestel on väga raske olnud kiiresti uut tööd leida, sest töökohti on liikunud väga vähe.

Kuna pikaajalise töötusega kaasnevad nii rahalised mured kui ka oht, et tööoskused ja -tahe kaovad, siis on eriti rõõmustav see, et alates eelmise aasta lõpust on töötukassale vahendada antud vabade töökohtade arv järjest kasvanud.

Loodame kogu südamest, et see trend jätkub. Ka konjunktuuriinstituudi uuring näitas aprillis üle väga pika aja, et tööandjad kavatsevad lähiajal rohkem töökohti luua kui kaotada. Meie ülesanne on aidata sellele kaasa töövahenduse ja palgatoetusega.