Pank ehituspraagist: on varasid, mida me ei nõustu finantseerima
Eile avalikustas Eesti Päevaleht Tallinna tehnikaülikooli uuringu, mis näitab, et 84% uuselamustest on tellijale üleandmisel ühel või teisel kombel vigased. Seejuures enim esineb ehituspraaki väli- ja kandeseintes. Kohati võivad garantiitööd võtta aastaid, kuigi seadus nõuab kaheaastast garantiiperioodi.
„Uuring näitab, et ehituskvaliteediga on probleeme, mis üldiselt on tulenenud ehitusbuumiaegsest liigsest kiirustamisest ja alakvalifitseeritud tööjõust. Õnneks on suudetud enamik ehituse vastuvõtmisel ilmnenud probleeme garantiiperioodil likvideerida. Üks lahendus oleks kindlasti pikem garantiiperiood ja omanikujärelevalvele kehtivate kvaliteedinõuete tõhustamine,” ütles Kredexi eluasemetoodete divisjoni juht Mirja Adler.
Ta ei pea praegust olukorda lausa lootusetuks. „Nii halb see olukord kindlasti ei ole, et peaks ise ehitust õppima või ainult üürima hakkama. Ei tee paha, kui võtta ehitusvaldkonda tundev isik kaasa korterit vaatama, võimaluse korral vaadata soetatav korter üle nii päikeselise kui ka vihmase ilmaga, paluda eelmiselt omanikult korteri kommunaalarveid (vähemalt aasta), võimaluse korral rääkida naabritega ja ühistu juhatusega. Enne renoveerimist on soovitatav tellida pädevalt erialainimeselt ekspertiis, et saavutada kasutajale ohutu ja energiasäästlik lõpptulemus,” soovitas Adler.
Enne korteri- või majaostu tuleb peaaegu igal eestlasel müts pihku võtta ja pangast laenu paluma minna. Ühest küljest pole laenurahaga ostetava kinnisvara kvaliteet panga mure, sest kui maksed laekuvad korrapäraselt, siis pole panga jaoks vahet, kas laenukliendil kodus laed tilguvad või mitte. Teisalt on see vägagi panga huvides, sest kuni laenu tagasimaksmiseni on kinnisvara panga oma ja kui asjad peaks viltu vedama ja kõne alla tuleb sundmüük, peab pank arvestama sellega, et praakehitust on väga keeruline müüa. Nii peavad pangad kinnisvaral enne laenu andmist silma peal.
Pank uurib arendajat
„Panga poolt hindame nii varasemat kogemust arendajaga kui ka objektiga kaasnevaid dokumente, sealhulgas nii ehitus- kui ka kasutusluba. Samuti on igal arendataval objektil garantiiaeg ja ehituses tuleb aeg-ajalt ikka ette vigu, mida tuleb korrastada. Oluline on, et see ka tehtud saaks. Esmahuvi kinnisvara seisukorra üle on ikka ostjal ja kui me mõnes objektis kahtleme, siis anname sellest kliendile teada. Samuti tuleb praktikas ette, et osa varasid me ei finantseeri üldse ja palume kliendil valida mõni teine vara,” vahendas Swedbanki eluasemelaenude spetsialistide seisukohta panga pressiesindaja Mart Siilivask. Ta rõhutas, et sundmüügid pole pangale kunagi tulutoovad ja on viimane alternatiiv.
Siilivase sõnul on pangal aja jooksul kogunenud infot võimalike probleemide kohta – teada on nii juriidilised kui ka ehitustehnilised murekohad ja pank jagab seda oskusteavet laenu taotleva kliendiga.
Mõnikord kliendid ei tea
„Seejärel jääb juba kliendi otsustada, kas ta on nõus need probleemidega kaasnevad riskid enda peale võtma või mitte. On olnud juhtumeid, kus kliendid ei tea, et hooned on ehitatud väljastatud ehitusloast erinevalt (nt ehitusloa alusel peaks ehitama 10 korteriga korterelamu, kuid tegelikkuses on majas 16 korterit) või müüakse eluruumi nime all mitteeluruumi, näiteks külaliskorterit. Müügikuulutustest ei ole võimalik seda välja lugeda ning vaid teadlikum klient oskab uurida ehitisregistrit ja kinnistu registriosa väljavõtet. Siis saab ta just pangast abi,” selgitas Siilivask.
Ta meenutas, et esinenud on ka projekte, mida Swedbank ei ole finantseerinud just erinevate probleemide tõttu: näiteks endisest ühiselamust ümberehitatud büroohoone, mille ruume müüdi eluruumidena, kuid need ei vastanud eluruumidele kehtestatud nõuetele.
