Kardetakse mainekahju

Aga seni, kui selguvad detailid ja asi taas valitsuses jutuks võetakse, kulub Partsi hinnangul kolm nädalat. Lõpliku otsuseni loodetakse jõuda järgmise aasta kolme esimese kuu jooksul. Aga kui kindel saab reisija sellises ebamäärases olukorras olla oma juba planeeritud reisi toimumises?

Nii Parts kui ka peaminister Andrus Ansip kinnitasid eile korduvalt, et reisijad millegi pärast muretsema ei pea, ükskõik milline otsus Estonian Airi kohta ka ei tehtaks.

„Valitsuse ühemeelne seisukoht oli, et reisijate küsimused lahendatakse igal juhul. Oletame, et kui juhtuks kõige hullem (pankrot – U. J.), ei kaota reisija kindlasti rahaliselt ja leitakse kõik võimalused, et ta saaks liikuda oma planeeritud marsruudil,” kinnitas Parts.

Ansip, kes paar nädalat tagasi kinnitas, et Estonian Airi mingil juhul pankrotti ei lasta, oli eile sunnitud oma seisukohta korrigeerima. Kuigi halvim väljavaade on nüüd taas jutuks, kinnitas ka Ansip, et Eesti ei saaks lubada endale mainekahju, mis tekiks, kui Estonian Airi reisijad jääksid mõne välisriigi lennujaama kohvrite otsa istuma.

Tasub kindlustada

„Reisijad ei pea muretsema, neid kuhugi hätta ei jäeta,” ütles Ansip. „Mainekahjud riigile on ka rahalises mõttes väga kulukad. Peaksime arvestama oluliste majanduskahjudega, mis oleks mõõdetavad sadakonna miljoni euroga.”

Lennufirma avalike suhete juht Ilona Eskelinen kinnitas kõike sama mida poliitikudki: kui lend on plaanis kirjas, siis see ka toimub.

„Viimase kahe nädala jooksul on Estonian Air oma lennuplaani kohandanud vastavalt ettevõtte uuele tegevussuunale keskenduda nendele Eesti jaoks olulistele põhisihtkohtadele, kuhu on olemas kindel nõudlus,” viitas Eskelinen. Uus tegevussuund tähendab, et juba on suletud Helsingi, Joensuu, Jyväskylä, Tartu ja Viini liin, Pariisi lende vähendatakse ning Thbilisi, Hannoveri, Göteborgi ja Londoni liin jäetakse üleüldse avamata. Eskelinen rõhutas, et piletirahast keegi ilma ei jää. Isegi kui inimene on ostnud pileti Thbilisisse, kuhu nüüd Estonian Air ühtki reisi ei teegi, viiakse ta kohale teisi võimalusi kasutades või makstakse raha tagasi. Tõenäoliselt pikeneb küll lendamisaeg, sest tuleb teha ümberistumisi.

Kindlustusfirmade reisikindlustused lennufirma pankrotti ei kata, nentis ERGO kindlustusdirektor Andres Konsap. „Üldine põhimõte on, et kui näiteks piletid olid juba olemas ning peale infot, et reis jääb suure tõenäosusega ära, ostetakse kindlustus, siis selliseid kahjusid ei hüvitata,” ütles ta ja lisas, et parim, mida klient teha saab, on kindlustada oma reis kohe pärast piletite ostmist.

If Kindlustuse kommunikatsioonijuht Rain Porss tõdes, et kindlustusfirma ei küsi, kas inimene reisib lennuki või laevaga või milline firma reisi korraldab. „Reisitõrkekindlustus korvab vaid reisija või tema lähedase tervisest tulenevad riskid ning transpordi halva ilma ja tehnilised tõrked,” loetles ta.

Seesam Kindlustus kinnitas, et isegi kui on teada, et kindlustuse soovija lendab Estonian Airiga, müüakse reisikindlustust täpselt samadel tingimustel.