Parex pingutab palehigis, rahvas eelistab sularaha

Kuigi Läti ja Leedu pangad pingutavad palehigis, et kliente hoida, eelistavad paljud pankadest eemale hoida ja raskel ajal sularahaga arveldamist.

Pankade pakkumised ja laenutingimused muutuvad nii kiiresti, et väikelinnade telleritel pole alati peakontoris otsustatust aimu. Seda koges ajakirjanik Parexi pangas.

Läti Parexi panga kriisi mõju on näha ka Leedus, Vilniuse peatänaval Gediminase prospektil. Kõrvuti asuvad Swedbanki, Snorase ja Parexi kontorid erinevad kui siga ja kägu.

Kui  Swedbanki omas oli läbi kahe päeva alati rahvast, siis teise sisenes paar inimest tunnis. Parexis vaadatakse välismaalasest uudistajat kui imelooma. Naaberboksist kostev lõbus leedukeelne jutt on kõike muud kui pangatoimingutele osutav.

„Kas Parexist saab raha välja võtta?” uurin, teades, et eelmisel nädalal võeti Parexist välja 50 miljonit latti ehk üle miljardi krooni. „Kas te mõtlete kogu oma raha?” tuleb tellerilt ebalev vastus. Täiendan, et kas on mingeid sularaha väljavõtmise limiite. „Ei… mingeid,” tuleb koos ohkega.

Teist juttu kuulen endises Jelgava teatrimajas, mille Parex on kontoriks ostnud. „Sularaha saab kuus välja võtta kuni 30 000 latti,” selgitab teller Karina.

„Kas laenu kinnisvara ostmiseks saab?” uurin edasi. Kuulen, et ikka saab, kuigi garantiid peavad tugevad olema. Karina võtab igaks juhuks telefonikõne ja kahvatab. „Vabandust, selgus, et mitteresidentidele me laenu ei anna.”

Positiivselt pole vastatud

„Aga krediitkaardid?” jätkan. Esmalt teatab teller, et saab, intress on kuni 22% aastas. Siis teatab täpsustava kõne järel, et kahjuks pole viimasel ajal ühelegi krediitkaardi taotlusele positiivselt vastatud.

„Aga hoiused, kui palju dividende maksate?” Karina ütleb, et kui hoiustan lattides, siis kümme protsenti aastas, mis on väga kõva sõna. Eurode hoiustajale makstakse paar protsenti vähem.

Osutan reklaamile, kus kirjas kogunisti 10,7 protsenti. Taas on vastutuleliku telleri kord ohata. „Tõesti, tingimused muutuvad nii kiiresti, ei jõua kursis olla,” kostab ta kohmetusega. Aga seda, et Parexi halvem aeg on läbi, usub Karina kindlalt. Ümberringi sumiseb pangakontor, hulk rahvast seisab sabas, nii raha sisse pannes kui ka välja võttes. Raadiost tuleb pool tundi hiljem uudis, et Parex võib leida ostja. Üks võimalik on Hipoteku banks, aga juttu on olnud ka Skandinaavia omadest.

„Rootsi pankurid on püsti lollid,” arvab Leedus, Joniškise väikelinnas väikeettevõtja Jurgis Swedpbanki sularahaautomaadi juures sabas seistes. „Käivitada kriisiajal kallis nimevahetamise kampaania – arulage. Nagu teeks Rootsi nimi panga pare­maks.” Jurgis, nagu mitmed teisedki väikeettevõtjad, on tallele pannud hunniku sularaha, umbes kuu palkade väljamaksmiseks vajaliku, sest mine sa ette tea. „Paanikat ei taha ma külvata ja usun valitsuse garantiisid, aga igaks juhuks tuleb valmis olla,” selgitab Jurgis.

Leedu keskpanga finantsstabiilsuse osakonna juht Mindaugas Leika püsib sootuks teisel arvamusel. „Meie pankadest on 88 protsenti Skandinaavia korporatsioonide käes, mis tagab, et Parexi juhtum Leedus ei kordu,” kostab noor mees hiiglasuuri paberikujasid täis kabinetis. Et midagi hullu ei juhtu, pidi ajakirjandusele hiljuti selgitama ka üks Snorase panga juhte Naglis Stancikas.

„Parex või Snoras – ükstapuha, tulevik tuleb ise kindlustada,” arvab Šiauliai turul riidekraami müüv Pjotr. Tema abikaasa läks just panka oma palka välja võtma. „On kindlam, kui raha on pihus, pealegi ei saa siin kaardiga arveldada,” kostis mees, makstes sularahas 22 litti ehk u 100 krooni kauplemisloa eest. Kui ta tahaks ka auto koos kaubaga platsile ajada, tuleks maksta 40 litti lisaks. „Aga võib-olla õhtuks olen müünud kõigest kümne eest,” kostab Pjotr pessimistlikult.

Turulised ta ümber vaatavad esiteks kaubanduskeskuse hin­du ja lähevad siis lettide juurde, et odavamaid pakkumisi leida. SEB panga reklaam kutsub 7,7-protsendilist hoiusekasvu nautima. 75%-list allahindlust kuulutav kingapoe aken ei pälvi enamikult möödujatelt isegi uudistavat pilku.

Päästmiskava

Eesti raha toetab Lätit

•• Eile varahommikul kell 4.30 võttis Läti parlament pikkade vaidluste järel vastu riigi majanduse päästmise kava. Lati devalveerimisest loobumine ja riigi kulutuste kokkutõmbamine olid eeldused, et saada Rahvusvaheliselt Valuutafondilt (IMF) laenu. Laenu rahastamisel osa­leb ka Eesti.

•• Eesti Päevalehe andmeil võib Eesti abi Lätile olla 100 kuni 150 miljonit krooni, aga pole võima­tu, et vähem. Koos Eestiga toe­tavad Lätit IMF-i kaudu Euroopa Komisjon, Leedu ja Põhjamaad, kinnitamata andmeil ka Poola ja Saksamaa.

•• „Tegemist on pretsedenditu regionaalse koostööga, mis al­gas Rootsi juhtimisel. Siinne majandus on nii ühte põimunud, et üksteist on vaja ilmtingimata aidata,” selgitas rahandusministeeriumi nõunik Märt Kivine.

•• „Me ei kingi Lätile raha, vaid anname IMF-i kaudu laenuks. Projektis osalemise ja selle mahu otsustab valitsus,” lisas Kivine. Abirahana tuleb kõne alla riigireservi kasutamine, mis on spetsialistide hinnangul hea investeering.