Mutli sõnul võiks Tallinnas olevaid ummikuid vaadates olla „Pargi ja sõida” süsteem üks võimalus probleemi lahendamiseks.

„Eesmärk Tallinnas saab olla üks – mõjutada autoomanikku autokasutust piirama, seda eelkõige kesklinnas. Linn kindlasti ei võitle autostumise vastu, meie soov on see, et pakkuda alternatiivse võimalusena ühistransporti,” rääkis Mutli, lisades, et ainuüksi ilusad bussid, trammid ja trollid ei meelita autojuhti veel neid kasutama.

Uued parklad võiksid olla kõikidel linna suunduvatel teedel ning ettevalmistused selles suunas juba käivad. Linnas on praeguseks juba seitsme kilomeetri jagu ainult ühissõidukitele mõeldud sõiduradasid ning plaanis on rajada lisaks veel 12 km. Linnavalitsus eraldab selleks seitse miljonit krooni ning antud radasid tohivad kasutada vaid bussid ja klienti vedavad taksod.

„Võib rääkida ka „Pargi ja käi” süsteemist, mida on oluliselt lihtsam teostada. Autot on võimalik jätta parklasse ja teha oma käigud ära jalgsi,” selgitas Mutli.

Antud ajahetkel ei ole linnal plaanis veel parkimismajade rajamine magalarajoonidesse, kuid linnaosa üldplaneeringus on parkimilaiendusalad ette nähtud. Mutli sõnul oleks parkimismajad isegi parem lahendus, et mitte kasutada rohealasid. Praegu on Lasnamäe linnaosa arendaja näinud ette ka parkimismaja ehituse, mis abilinnapea arvates on väga positiivne.

Mutli parklate mahtuvuse osas probleemi veel ei näe. „Kui peaks minema nii, et see süsteem ülipopulaarseks osutub, siis loomulikult peab linn hakkama kaaluma ka seda, et need kohad, kuhu me täna neid parklaid näeme, mujal maailmas on nendes kohtades ka parkimismajad, siis loomulikult oleks see üks lahendus. Täna ma sellist tulva nüüd ei näe.”

Abilinnapea sõnul ei pea autoomanikud ka parklate turvalisuse pärast muretsema, sest ühistranspordi kasutajate suurenemise hulk on ka linna huvides ning seega peab linn midagi tagama. „Meie eesmärk on see, et need parklad on valvega parklad,” ütles Mutli.

Praegu ei osata veel öelda, mis „Pargi ja sõida” süsteem linnale maksma võiks minna. Mutli sõnade kohaselt on järgmise aasta linna eelarvest mingid rahad juba ette nähtud, kuid praegu on kogusummast veel vara rääkida. Raha kulub ühistranspordiradade ja parklate välja ehitamiseks, parklate valvuritega varustamiseks ning samuti ka ühistranspordi tihendamiseks.

Mutli sõnul on ta isiklikult väga optimistlikult meelestatud „Pargi ja sõida” süsteemi kasutatavuse suhtes, kuna autovaba nädala kogemus näitas, et inimeste huvi on väga suur.

Põhilised suunad, kuhu uusi parklaid rajama hakatakse on Paldiski, Pärnu, Narva ja Tartu maantee. Esimesed suunad peaksid Mutli sõnul tekkima juba järgmisel aastal ning täna on kaalutud kolme suunda: Pirita, Paldiski mnt ja Pärnu mnt.


„Kui kümme aastat on tegelikult räägitud sellest, et seda „Pargi ja sõida” süsteemi võiks hakata arendama sinna suunas ja sinna suunas, siis tegelikult täna on minu arust päris viimane aeg hakata reaalseid samme astuma ja seetõttu me 2007. aastal midagi konkreetset ka ära teeme,” ütles Jaanus Mutli.