Hooaeg ei ole veel läbi, pikad istungid on veel ees juuni lõpus ja juuli algul. Sisepoliitiliselt on ehk selle poolaasta kõige olulisem sündmus uue valitsuse ametissetulek ja uus valitsemisprogramm, mis panustab sissetulekute ja lastetoetuste tõusu ning Eesti julgeolekusse.

Eesti roheliste meeste pealik - Savisaar teavitas hiljuti meid kõiki, et rahulolu üksi on peamine ja vaikis julgeolekuteemadel. Vaikis peale seda kui oli arvanud, et kõik Ukrainas on hästi, kui Krimmi inimesed ise tunnevad ennast Venemaa rüpes hästi. Heaolu iseseisvuseta ei ole palju väärt. Nagu ei kasva inimeste heaolu riigis, kus pole julgeolek tagatud. Oleme aastaid seisnud selle eest, et saaksime ise kodanikena ja riigina hakkama ja meie esimene partnerlussuhe oleks meie valikuna ELi ja USAga, mitte sunnitult idanaabriga. Need valikud on selle ja järgmise parlamendi peateema.
Jõulise tagasiside ja emotsioonide esitabelis võiks ära märkida veel eelmise kolmapäeva öösel esimese lugemise 45 poolthäälega läbinud kooselu seaduse. Seadus millega ei võeta kelleltki midagi ära, soovijad saavad vaid õiguse oma elu mõistlikult korraldada vajab rahulikku ja argumenteeritud selgitamist, siis saavad ka pinged selle ümber maha.

Kokkuvõttes võib öelda, et kui mõned aastad tagasi oli poliitika tulipunkt vaieldamatult täitevvõimu poolel, siis see trend on muutuma hakanud, suured debatid, ideede algatused ja lahingud leiavad tihti aset parlamendis. Ka see on huvitav muutus.

Milline on Eesti rahvale parim otsus, mida vastu võtsite?
Paljud otsused on veel sel suvel ees, teeme tööd töövõimereformiga, et puuetega inimestele saaks tööturg ka reaalselt avatud. See on kahtlemata suure mõjuga reform, millega tuleb meil tööd teha suvel ja sügisel. Juuli algul otsustame tulumaksuvaba miinimumi tõusu 154 eurole ja pensioni täiendava tulumaksuvabastuse, et keskmine pension oleks maksuvaba.

Tõstsime lastetoetusi oluliselt, see on lastega peredele tähtis. Juba varem on seadustatud tulumaksu alanemine. Kindlasti on igal seadusel oma positiivne ja korrastav mõju, eks häid asju ole ikka veel.

Milline on Eesti rahvale halvim otsus, mis vastu võeti?
Kui mõne otsuse vastuvõtmisel on kahtlus, et tegu on halva otsusega, siis parlamendidebattides küllap selle nõrkused ka ilmseks saavad. Ma ei arva, et keegi pakuks teadlikult välja halbu seadusi, aja- ja informatsioonipuudus võivad kaasa tuua keskpäraseid lahendusi, kuid küllap ka need ära parandatakse.

Kes on riigikogu lõppeva hooaja häbiplekk?
Konkurents sellele kohale on selgelt olemas. Nimeliselt välja ei too, las laiem žürii hindab. Vihjata siiski võin. Minu arvates konkureerivad meeskondlikus arvestuses esikohale need, kes teevad Eestit väiksemaks ja maailmas keerulisel julgeolekuajastul ajavad Kremli-meelset juttu. Individuaalarvestuses kandideerivad esikohale vast need kes suudavad tõsisemate arutelude puhul kiiresti aju välja lülitada, kuid kõnekeskus siiski funktsioneerib täiesti ladusalt.

Kas teie erakond ja RK tervikuna on viimase aastaga astunud inimestele lähemale ning kas inimesed mõistavad RKd nüüd paremini?
Kaitseministeeriumi tellitud 2014 aasta institutsioonide usaldusväärsuse uuring ütleb, et Riigikogu usaldab 51% inimestest ja see on viimase aastaga pisut suurenenud.

Ka Eurobaromeeter näitab, et parlamendi usaldusväärus on tõusnud 5% võrra. Eurobaromeetri andmetel on meie parlamendi usaldusväärsus hea, Euroopa tavalisest märgatavalt suurem – Eestis 40% ja EL keskmine on 27%.

Küllap ongi inimeste hinnang see peegel, millelt hinnata parlamendi töö headust. Kindlasti peab iga saadik oma valikuid ja meie tööd valijatele selgitama, nii saab oma riigi seaduste loomise protsess ka lähedasemaks. Ei ole just ju suur üllatus, et igast tööst mahub meediasse harva midagi head ja tihemini just konfliktid. Nii see juba kord on.