Harku väljasaatmiskeskuse juhataja Pärtel Preinvalts Foto: Rauno Volmar

Eilne Eesti Päevaleht kirjutas, kuidas 39 Harku väljasaatmiskeskuses (VSK) oma saatust ootavat välismaalast kirjutas õiguskantslerile ja Punasele Ristile ühisavalduse ning nimetas Harku tingimusi otsekui elavaks põrguks. Keskuse juhataja Pärtel Preinvalts selgitab, et üks pingete allikas on see, et keskuses pole kunagi varem korraga nii palju inimesi elanud.

••Kirjale on alla kirjutanud 39 väljasaadetavat. Kas olete midagi nii massilist varem siin kohanud?

Ei. Meil ei ole kunagi ka nii palju inimesi väljasaatmiskeskuses olnud. Mis puudutab ühisavaldustele reageerimist, siis nende avalduste sisu ja seotus alla kirjutanud inimestega on minu kogemusele toetudes küsitav. Julgen väita, et nendest inimestest suur osa ei räägi seda keelt, milles avaldus on kirjutatud. Saan aru, et see avaldus on vist inglise keeles kirjutatud?

••On tõesti.

Kui ma nüüd väga hästi mõtlen, siis ma ei leia kohe kuidagi 39 inglise keelt rääkivat inimest siit majast kokku. See on ka teistes kinnipidamisasutustes hästi tavaline, et kirjutatakse ühisavaldus ja võetakse mingite vahenditega kõigilt allkiri. Ma ei ütle, et neid mõjutatakse, aga ütlen, et see mõjutamine on võimalik, mistõttu nende adekvaatsust on väga raske uskuda.

Avaldusest. Mulle teadaolevate andmete põhjal saab kinnitada, et isikute toitlustamine toimub sotsiaalministri kehtestatud normide kohaselt ja toitlustaja on kinnitanud menüü mitmekesisemaks muutmise valmidust, on planeeritud lisataksofonide paigaldamine. Osaliselt ei vasta kaebus ka tõele, mis puudutab meditsiiniteenuse kättesaadavust, joogiveele juurdepääsu probleeme ja läbiotsimisel seaduse rikkumist.

••Miks teie asutuses viibivad inimesed ikkagi nii rahulolematud on?

Rahulolematus on loogiline, kui inimeselt võetakse vabadus. Ma arvan, et see on inimlik.

••Mis siin keskuses siis 19. veebruari õhtul kell 22.30 juhtus? Avalduses öeldakse, et politsei eriüksus tormas sisse, kinnipeetavad käsutati nägupidi maha, selgitusi ei antud, kui nad ruumidesse tagasi pääsesid, olid asjad segi löödud, osalt inimestelt ravimid ära võetud.

Ei juhtunud midagi sellist, mis võiks olla erinev väljasaatmiskeskuses kümne aasta jooksul välja kujunenud rutiinist. Nimetatud kuupäeval toimus läbiotsimine.

Politsei eriüksus siin ei käinud. Läbiotsimine korraldati koos politseiametnikest julgestusega, kuna suuremahulise läbiotsimise korral ei suuda VSK ametnikud oma jõududega ametnike turvalisust tagada ning samal ajal teha efektiivselt läbiotsimist. Kellegi suhtes jõudu ei kasutatud.

Seaduse järgi tehakse väljasaatmiskeskuses läbiotsimisi keelatud esemete avastamiseks nende olemasolu kahtluse korral. Kümme aastat seda tegevust on näidanud, et iga kord on midagi ka leitud ja nii ka sellel veebruarikuu õhtul.

« Avalehele 28 Kommentaari
Loe veel: