Parts eelistaks Haapsalu raudteele Tallinna ja Viimsi vahelist trammi
Eesti Päevaleht kirjutas laupäeval majandusminister Juhan Partsi mõtetest, mis on seotud eelmisel nädalal algatatud 2014–2020 üleriikliku transpordi arengukavaga. Kuigi minister rääkis kõigepealt teede arendamise tähtsusest, ei pääsenud ta reedel asju selgitades üle ka rööbastranspordi võimalikust arengust järgmisel seitsmel aastal.
Vastuseks küsimusele, kas pärast uute reisirongide päralejõudmist võiks mõelda ka investeeringutele täiesti uutesse rongisõidu sihtkohtadesse, nentis minister, et on nii unistusi kui ka reaalsemaid projekte.
Esimese alla liigitas ta Riisipere-Haapsalu raudteeühenduse taastamise. „Siin on aktivistid Haapsalust selgelt tõstatanud küsimuse, et tuleks taastada ühendus Haapsaluga. Hindan väga seda huvirühma, kes koos käib ja saadab mulle praktiliselt iga päev meilitervituse. Aga ma arvan, et me kindlasti soovime selles arengukavas vaadata tõele näkku ja siin hakkavad mängima sotsiaalmajanduslikud mõjud ja transpordiökonoomika mõju. Selles osas on paganama raske siin lubada, et toimuks mingi revolutsiooniline pööre,” märkis majandusminister selgelt äraootava suhtumisega sellesse projekti.
Linna ja valdade koostöö
Kuid Parts andis ka mõista, et täiesti uutest rööbastranspordi arendustest rääkides võiks ta olla kergesti veendav Viimsit ja Tallinna ühendava trammiliini vajalikkuses. „Ma arvan, et kui me räägime rööbastranspordist, siis võti on Tallinna linna ja valdade koostöös. Selles küsimuses arvan, et tuleks vaadata seda Viimsi trammi asja,” rääkis majandusminister.
Parts kirjeldas, et pealinna Viimsiga ühendava ühistranspordi seisukord on üsna totter. „Ühistransport on seal suhteliselt mage, kuid paratamatult on Eesti mõttes sinna toimunud tohutu inimeste liikumine ja reaalset alternatiivi [rööbastranspordi ühendusele] tegelikult ei ole,” leidis Parts.
Samal ajal tõdes ta, et sellise projekti ellurakendamise seab kahtluse alla Tallinna ja seda ümbritsevate valdade suutmatus transpordi planeerimisel koostööd teha. „Me teame siin ju seda lihtsalt asja – ma ei taha öelda, et üldse koostööd ei ole –, et see koostöö peab ikkagi olema radikaalselt teine. Ehk Tallinna ja ümberkaudsete valdade võime vaadata Tallinna ühistransporti ühtse piirkonnana,” rääkis minister ja lisas: „Riigipoolse transpordi arengukava tekitamine eeldab paratamatult kasvõi Tallinna ja teiste omavalitsuste puhul nende oma arengukavade korralikku tegemist, et sealt tuleksid sisendid. Meil oleks ju väga raske hakata riigi arengukavaga tegema Tallinna ja tema lähipiirkonna tegelikku arengukava.”
Õige vana idee
Kuid kui Tallinn ja omavalitsused, nagu Viimsi, nüüd sisendi annaksid, siis kas majandusminister leiaks investeeringuraha? „Jah, sellepärast ma seda räägingi, et kui leitakse teatud konsensus ja sel leitakse olevat sotsiaalmajanduslik mõju, siis selleks me siin olemegi, et projekte algatada. See on see hetk praegu,” kinnitas Parts, kuid möönis seejärel, et enne trammirööbaste mahapanekut oleks vaja teha tasuvusuuringud ehk projekt algatada.
Viimsi vallavanem Haldo Oravas nentis, et pealinnaga ühendust pakkuva trammi idee on õige vana. „Juba Merivälja asumi planeerimisel 1924. aastal arvestati Tallinna linnavalitsuse otsusega pikendada trammiliin Kadriorust Meriväljani,” rääkis ta. Oravase sõnul pole see teema Viimsi jaoks oma aktuaalsust kaotanud. „Viimsi vald näeb trammiliinis tulevikulist lahendust ühistranspordi korraldamisel. Koostatavas Haabneeme aleviku üldplaneeringus ning teede teemaplaneeringus on trammiliini kulgemine Haabneemeni ja võimalik ümberpööramise sõlm juba kavandatud,” märkis ta.
Vallavanema sõnul eeldab trammiliini rajamine aga kõigepealt Tallinna positiivset suhtumist ja Pirita suuna nägemist ühe prioriteedina Lasnamäe Laagna tee suuna kõrval.
Praegu uuendab Tallinn trammiliini number neli, kuhu on plaanis ka uued sõidukid soetada. Selleks väljakuulutatud riigihanke tulemused selguvad septembri lõpus, sõnas hankekomisjoni esimees ja Tallinna Linnatranspordi AS-i juhatuse liige Jüri Malken. Hankele laekus kaks pakkumust: Hispaania firmalt CAF ja Šveitsi firmalt Stadler.
Eesti Päevalehe andmetel on aga uued trammid liiga rasked ega suuda rööbastel kurve välja võtta. Eelmisel aastal avaldatud Tallinna tehnikaülikooli ekspertiisi tulemused näitasid, et Pärnu maantee viaduktile saab uued trammid sõitma lasta, kuid Tallinna kommunaalamet peab ette võtma silla tugikonstruktsioonide hoolduse. „Me pole veel otsustanud, millised trammid ostame ja milline see koormus on, et rääkida Pärnu maantee viadukti kandevõimest,” sõnas Malken.
Ostetavad uued trammid peavad olema liigendtrammid, mis on vähemalt 70 protsendi ulatuses madala põrandaga.
„Praegu oleme koostanud mõned küsimused, millele soovime täpsustavast vastust. Hankedokumentides oli nõutud mitukümmend punkti ja nüüd uurime, kas need firmad pakuvad nõuetele vastavat trammi. Koostamisel on infrastruktuuri renoveerimise eelprojekt, mis peaks oktoobri keskpaigas valmima. Siis kuulutatakse välja hange, mille alusel koostatakse põhiprojekt ja leitakse trammiteede ümberehitaja,” rääkis ta.
