Patsiendid jäävad viieks päevaks arsti ukse taha
23-aastane Liis on vaid üks paljudest patsientidest, kelle eriarsti juurde mineku aeg langeb just 17.–21. jaanuarile, mil meditsiinitöötajad on lubanud streikima hakata, kui nende palganõudmisi ei täideta.
Paraku ei saa Liis novembris suure vaevaga kirja pandud eriarsti vastuvõtu aega ka praegu edasi lükata, sest enne uut aega kirja ei panda, kui streigipäev on käes ja on näha, kas arstid streigivad või mitte. Kindel on aga see, et streik jätab plaanilised patsiendid viieks päevaks arstikabineti ukse taha.
Esialgu plaanivad arstid, hambaarstid, õed ja hooldustöötajad viiepäevalist streiki Tallinnas. Sel ajal ei toimu perearstide ja eriarstide ambulatoorseid vastuvõtte. Samuti ei tehta plaanilisi diagnostilisi uuringuid ja protseduure ambulatoorsetele patsientidele, teatasid streigis osalejad. Kui nõudmisi ei täideta, laieneb streik alates 22. jaanuarist üle Eesti.
“Loodame, et ka raviasutuste juhid annavad patsientidele teada, et kui streigipäeval vastuvõtule ei saa, siis kas ja kuhu see edasi lükkub,” ütles arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa. “Krooniliste haiguste põdejatel soovitaks vaadata üle oma retseptide kehtivusaja ja ravimite tagavara, sest streigi ajal võib retseptide pikendamine keeruliseks osutuda.”
Streikijatel on kokkulepe haiglate erakorralise meditsiini osakondadega, et näiteks diabeetikutele või kõrge vererõhuga inimestele kirjutataks ka seal retsepte välja.
Streigi ajal jätkub haiglas olijate ravi. Kui streik edasi kestab, siis lõpetatakse alates 22. jaanuarist plaaniline vastuvõtt haiglasse. Arstiabi saamiseks tuleks streigi ajal pöörduda haiglate valvetubadesse ja erakorralise meditsiini osakondadesse.
30 protsenti palgalisa
Tartu ülikooli kliinikumi arst-õppejõud Margit Närska on kohe valmis streigiga kaasa minema, kui see peaks Tartusse laienema, sest sellise pinge juures, mis arstidel praegu on, pole streikimises küsimustki. ”Üks asi on enda töö väärtustamine, teisalt on töökoormus liiga suur,” ütles Närska. “Olukorra paranedes ei läheks ka noored arstid ära, praegu pole neil suurt perspektiivi. Ja ka patsiendil pole hea siin üks-kaks tundi oodata, kui arstil tekib aega läbivaatust teha.”
Tema hinnangul on miinimumtunnipalgast olulisem üldine tervishoiu rahastamise parandamine.
Streigi eesmärk on saavutada praegu kehtiva palgalepingu ja tervishoiutöötajate kutseliitude esitatud palganõudmiste täitmine ning sõlmida uus leping 2007. ja 2008. aastaks. Selle järgi võiks 2007. aastal arstide miinimumpalk olla 110 krooni, kesk-astme tervishoiutöötajatel 60 krooni ja hooldustöötajatel 32 krooni tunnis.
Mullu oli arstide palga alammäär 75 krooni, õdedel 39 krooni ning hooldustöötajatel 23 krooni tunnis.
“Me ei taha streikida ja kui asjad läheksid ilma paika, oleks meil väga hea meel. Me ei taha ka patsientidele ebameeldivusi valmistada ja eks ka meie enda töörütm läheb segamini, mis toob hiljem kaasa suurema töökoormuse,” ütles Rehemaa.
Ministeerium taunib streigiplaani
•• Sotsiaalministeeriumi abiminister Peeter Laasik peab halvaks tooniks lepitamise ajal streikimist.
•• “Leian, et streikida ajal, mil on pooleli lepitusprotsess riikliku lepitaja juures, pole hea tava,” ütles abiminister.
•• Kuigi haiglate liit teeb oma uue pakkumise meditsiinitöötajate palgatõusuks reedel, teatasid streikijad oma kavast ametlikult eile ehk kaks nädalat enne plaanitavat tööseisakut, nagu seaduses nõutud.
•• Eesti arstide liidu hinnangul on abiministri kriitika kummastav. “Tõepoolest peab seaduslikule streigile eelnema lepitamine, kuid streigist teatamist enne lepitusmenetluse lõppu seadus ei keela,” märkis Rehemaa. “Streigiõiguse annab fakt, et sotsiaalministeeriumi tervishoiutöötajate palgauuringu andmetel ei täideta praegu kehtivat palgalepingut täies mahus.”
•• Laasiku sõnul võimaldab riigi poolt antud lisaraha kõigil Eesti haiglate juhtidel tõsta iga tervishoiutöötaja palka 17 protsenti. Kui palju haiglajuht tegelikult ühe või teise töötaja palka tõsta otsustab, sõltub tema ja töötaja vahelisest kokkuleppest.
•• Rehemaa sõnul pole keegi töötajatele 17-protsendist palgatõusu lubanud. Viimasel kohtumisel riikliku lepitaja juures pakkus Eesti haiglate liit tervishoiutöötajatele 12-protsendist palgatõusu ja valitsuskomisjon teatas, et ühineb selle pakkumisega.
•• “Oleme valmis kokkulepeteks, kui tehakse pakkumisi, mis on vastuvõetavad,” ütles Rehemaa. “Praegu neid tehtud ei ole. Eelkõige ootame valitsuse ja haigekassa poolt tervishoiu rahastamist puudutavat ettepanekut.”
