Pea pooled tarbijad jätsid üldteenuse
Eleringi Andmelattu on kantud üle 703 000 tarbimiskoha ja eilehommikuse seisuga oli sõlmitud 343 400 elektrilepingut. Eleringi hinnangul sõlmisid päeva lõpuks, kui saabus elektrienergia tarnija valiku viimane tähtaeg, elektrilepingu ligi pooled tarbimiskohad. Kuigi senise elektripakkujaga saab lepingu sõlmida veel aasta lõpuni, jääb tõenäoliselt ikkagi ligi kolmandik üldteenuse tarbijaks.
„Üldteenus on neile, kes ise lepingut elektri ostmiseks ei sõlmi. Selles mõttes on tegemist mugavusteenusega. Üldise loogika kohaselt on üldteenus tõenäoliselt kõige kallim variant elektri ostmiseks,” selgitas Eleringi pressiesindaja Ain Köster. Põhjus on see, et üldteenuse puhul ei saa tarbija ise oma tarbimisharjumuste muutmisega elektriarvet mõjutada. „Kui näiteks tavalise börsipõhise paketi kasutaja omab tunnipõhist arvestit, saab ta oma tarbimist muuta selliselt, et kasutab elektrit neil tundidel, kui börsihind on madalam. Aga üldteenuse puhul on nii, et sõltumata konkreetsest tunnist on üldteenuse hind ühe kuu piires ikka sama.”