„Üldteenus on neile, kes ise lepingut elektri ostmiseks ei sõlmi. Selles mõttes on tegemist mugavusteenusega. Üldise loogika kohaselt on üldteenus tõenäoliselt kõige kallim variant elektri ostmiseks,” selgitas Eleringi pressiesindaja Ain Köster. Põhjus on see, et üldteenuse puhul ei saa tarbija ise oma tarbimisharjumuste muutmisega elektriarvet mõjutada. „Kui näiteks tavalise börsipõhise paketi kasutaja omab tunnipõhist arvestit, saab ta oma tarbimist muuta selliselt, et kasutab elektrit neil tundidel, kui börsihind on madalam. Aga üldteenuse puhul on nii, et sõltumata konkreetsest tunnist on üldteenuse hind ühe kuu piires ikka sama.”

„Üldteenusele jääb ilmselt suur hulk väikse tarbimisega kliente, mis muudab üldteenuse osutamisega seotud kulud ühe kliendi tarbitud kilovatt-tunni kohta keskmisest kõrgemaks,” arvas Eesti Energia pressiesindaja Eliis Vennik. Milliseks üldteenuse hind kujuneb, ei saa veel öelda ja see selgub alles tagantjärele. Näiteks jaanuari üldteenuse hind selgub 9. veebruariks.