Teine üürnik ei kolinud aga välja sellest hoolimata, et üürileping oli lõppenud. Ta on 55-aastane endine ehitaja, kes pärast buumi jäi töötuks ja nüüd joob iga päev. Mulle ütles, et tema ära ei lähe, tal pole kuskile minna.

Läksin siis Tartu sotsiaalabisse rääkima, et kas saab ühe kodutu juurde või makstagu talle sotsiaalabi. Neli kuud maksis Tartu talle sotsiaaltoetust ja tema maksis mulle sealt üüri. Siis aga hakkas jälle pihta — arved jäid maksmata,” kirjeldas Tartu mees Martin (tegelik nimi on toimetusele teada). „Eelmisel nädalal võttis ta minuga pärast „Pealtnägija” saadet ühendust ja väitis saatele viidates, et tema ei peagi välja kolima, üürnikul on kõik õigused. Andsin talle viimase võimaluse, et kui veebruari keskpaigaks pole läinud, siis annan kohtusse. Võlgnevusi on tal kokku 4700 euro eest,” lisas Martin.

Karta on, et Martin seda raha kunagi ei näe. Samuti nendivad advokaadid Eesti Päevalehele, et hapuks läinud üürisuhtest pääseda on omaniku jaoks aeganõudev ja kulukas. Selleks et üürnik välja tõsta, tuleb minna kohtusse.

Tsiviilasjas arvutatakse kohtule makstava riigilõivu hind väljanõutava summa põhjal. Kui Martin võtab riigilõivuseaduse lahti, näeb ta, et kohtus üürnikult 4700-eurose võla välja nõudmiseks tuleb maksta 325 eurot. Kui küsimuse all on üürilepingu kehtivus või mittekehtivus, arvutatakse riigilõiv ühe aasta üüri alusel ja Martini juhtumi puhul oleks riigilõiv 255 eurot.