Eesti Päevaleht küsis, kas justiitsministeerium või prokuratuur ei peaks sekkuma, kui on selgunud, et uurimise käigus on politsei kontrollinud asjasse puutumatuid IP-aadresse.

Nimelt uuris Lõuna prefektuuri sisekontroll, kes kirjutas ajalehtede võrguväljaannetes Pavlihhinit toetavaid kommentaare. Üks neist oli näiteks „Jarek, pea vastu!“. Sisekontrolli töötaja hilisem selgitus, et päringuid esitati „väikese varuga“ oli ringkonnakohtu kolleegiumi jaoks „täiesti ebaselge ja mitteveenev“.

Peaminister vastas, et politsei selline tegevus oli täiesti lubamatu. „Kui selline olukord on aset leidnud, tuleks algatada uurimine selle isiku suhtes, kes taolise korralduse andis. Uurida kellegi IP-aadresse pelgalt tema meelsusest lähtuvalt on lubamatu. Sellist asja ei saa Eesti vabariigis kindlasti aktsepteerida."

Ansip tunnnistas, et Jarek Pavlihhini kaasused on tema jaoks huvipakkuvad ning ta on end teemaga ajakirjanduse vahendusel hoolega kursis hoidnud. "Mõtteainest on neis küllaga. Tegemist pole aga jõustunud kohtuotsusega ja mina peaministrina ei saa pooleliolevat kohtuasja kommenteerida,“ ütles
Ansip.

Tema sõnul tuleks ära oodata riigikohtu otsus, kas nad võtavad asja menetlusse ning kui võtavad, siis missugune on kõrgeima astme kohtu seisukoht.

Ansip lisas pressikonverentsil, et tema avaldust ei tohiks mingil juhul tõlgendada kohtu sõltumatusse tungimisena. "Ajakirjanduses avaldatu põhjal julgen öelda, et siin aruteluainest on, kaasa arvatud ka see konkreetne juhtum, kus IP-aadresse kontrolliti lähtuvalt meelsusest."

Riigiprokuratuuri avalike suhete juht Kadri Tammai vastas, et seoses IP-aadresside päringuga ei ole Lõuna prefektuuri sisekontrolli töötajate tegevuse suhtes kriminaalmenetluse alustamiseks alust. "Nimetatud päringud tehti kriminaalmenetluse raames tõendite kogumise eesmärgil. Samuti soovib prokuratuur täpsustada, et kindlasti ei tehtud päringuid lähtudes kommentaaride meelsusest," selgitas Tammai.