Pelgalt üks kustutatud elu läheb ühiskonnale maksma pea 1,3 miljonit eurot

Värskes uuringus arvutati välja, kui palju suuri kulutusi tekitavad ühiskonnale sellised rasked kuriteod nagu tapmine, vägistamine ja röövimine. Selgus, et kokku liginevad kolme kuriteo kulud aastas sajale miljonile eurole. Justiitsministeeriumi andmetel on seda sadu kordi rohkem, kui kulutatakse ennetusele.

Öeldakse, et inimelu rahas mõõta ei saa, ent teoreetiliselt on võimalik välja arvutada nii inimelu võtmise kui ka selle rikkumisega kaasnevat kulu. Teisisõnu saab küsida, kui palju lähevad ühiskonnale maksma vägivallakuriteod nagu tapmine, röövimine ja vägistamine. Rakendusuuringute keskuse Centar analüütikud arvutasid selle justiitsministeeriumi tellimusel välja ning selgus, et ülekaalukalt kalleim kuritegu on tapmine, sest pelgalt ühe inimelu kaotus toob ühiskonnale 1,25 miljoni euro suuruse kahju, ent arvatavasti rohkemgi.

Rohkem sellepärast, et osa andmeid on puudu ja seega ei saanud uuringus kõiki kulusid arvesse võtta. Sellest hoolimata on aga tegu huvitava ja ka olulise materjaliga, mõistmaks, kui suurt rahalist kahju tegelikult kuriteod Eesti riigile ja inimestele toovad ja kui palju rohkem tuleks kuritegevuse ennetusse tegelikult raha panustada. Ülejäänud kaks vägivallakuritegu on mitu korda „odavamad”: ühe vägistamisjuhtumi tõttu kaotab ühiskond 97 000 eurot ja röövimisega 64 000 eurot.