Perearstid: T-särgi ja lühikeste pükste aeg on selleks suveks läbi
Ühe kuuga on Eesti inimese organism pidanud ümber kohanema 35-kraadise soojuse asemel paarkümmend kraadi madalama temperatuuriga.
Kahe viimase nädalaga on kahekordistunud külmetus- ja ägedatesse ülemiste hingamisteede haigustesse nakatumiste arv. Kui terviseameti andmetel oli augusti keskpaigas nädalas 700 uut ülemiste hingamisteede ägedat nakatumisjuhtu, siis eelmisel nädalal oli nende arv juba 1326. Perearstid ise ütlevad, et mida nädal edasi, seda töisemaks neil läheb.
Ka Järveotsa perearstikeskuse perearst Diana Ingerainen tajub, et ülemiste hingamisteede viirushaigustesse haigestumine muutub üha sagedamaks.
Tartus ja selle lähiümbruses tegutsev perearst Ruth Kalda aga ütleb, et töökoormuse üle praegu veel kurta pole põhjust, sest kiiremad töönädalad seisavad ees alles kuu-kahe pärast, mil külmetushaigustesse haigestumine suureneb veelgi. Lisaks on mõne aja pärast haigete inimeste armeed toetama asumas ka hooajalised gripiviirused.
Hullem on alles ees
Terviseameti pressiesindaja Iiris Saluri ütles, et kui eelmisel nädalal registreeriti Eestis ligi 1300 uut külmetus- ja ägedatesse ülemiste hingamisteede haigustesse nakatumist, siis haigestumise kõrghooajal on see arv nädalas kümme korda suurem.
Siiski möönavad perearstid, et tänavu on külmetushaigustesse haigestumine kätte jõudnud varem kui eelmistel aastatel. Põhjuseks siis just ennekõike erakordselt soe suvi ja üsna järsult külmaks läinud ilm.
„Kui käed-jalad on külmad, käivitub mehhanism, kus nina limaskesta verevarustus halveneb ja seetõttu väheneb ka loomulik kaitsevõime viiruste vastu,” rääkis Kalda.
Hämmastaval kombel tuleb sooja salli ja mütsi juttu igal sügisel rääkida külma kliimaga kohanenud Eesti elanikele. Samal ajal ütleb Kalda, et näiteks soojadest lõunamaadest põhjala riikidesse sattuvad inimesed on kohati isegi targemad ja tervisthoidvamad.
„Tulles põhjamaadesse, ei riietu nad sügisel mitte sooja vatijopesse, vaid kannavad pigem mütsi, salli ja kindaid. Meie inimesed kipuvad panema pigem selga sooja jope, aga jätma katmata pea, kurgu ja käed,” lisas Kalda.
Oma osa haigestumiste arvu hüppelisse kasvu on perearstide hinnangul andnud ka alanud haridusaasta, sest perearstide sõnul on haigustele vastuvõtlikumad just noored.
Puugid himustavad seenelisi
•• Lisaks külmetushaigustele on hüppeliselt kasvanud inimeste haigestumine puukide levitatavatesse viirushaigustesse.
•• Terviseameti avalike suhete juhi Iiris Saluri sõnul on viimastel nädalatel hüppeliselt kasvama hakanud puukborrelioosi ja -entsefaliidi levikut tõenäoliselt võimalik seostada hea seeneaastaga ja inimeste tavapärasest tihedama metsas viibimisega.
•• Arvudest rääkides, siis möödunud nädalal registreeris terviseamet Eestis 71 uut puukborrelioosi juhtu. Mõne nädala eest oli see aga 36.
•• Kasvutrendi on võimalik täheldada ka entsefaliiti haigestumises. Ajupõletikuni viiva ja väga raskekujulise haiguse diagnoosi sai eelmisel nädalal terviseameti andmeil 11 inimest. Mõne nädala eest registreeriti aga vaid kolm haiguspuhku.
•• Sügis on hoogsalt levima pannud eeskätt Viljandimaal ka viirusliku meningiidi. Viljandi haigla andmetel oli alates juulist maakonnas registreeritud 22 haigestumist. Suurema puhanguga siiski tegemist ei ole, kuna kõik haigestumised on olnud üksikjuhtumid.
