Perearstid tahavad ületulevast aastast kõigile Põhja-Tallinna ja Ida-Virumaa patsientidele HIV-analüüsi teha

Uus kord võib tulla 2017. aastal, sest viirus levib üha rohkem sugulisel teel ja vanemates earühmades.

Eestis avastati sel aastal 268 uut HIV juhtumit. Ehkki võrreldes haiguse haripunkti 2001. aastaga, kui avastati 1474 nakatunut, on uusi juhtumeid mitu korda vähem, püsib arv ikka liiga suur. Eestis registreeritakse aastas 100 000 elaniku kohta umbes 25 uut HIV juhtumit, aga Euroopas keskmiselt kuus. Euroopaga võrreldes on meil suur ka HIV-sse suremus.

Probleem peitub osalt selles, et Eestis avastatakse suur osa HIV-positiivseid liiga hilja. Ajastus on aga oluline, sest mida varem haigusele jälile saadakse, seda paremini suudab organism viiruse vastu võidelda. Samuti väheneb tõenäosus teisi inimesi nakatada. Tartu ülikooli kliinikumi infektsioonhaiguste arsti Pilleriin Soodla uuringutest on välja tulnud, et Eestis saavad nakkuse paljud inimesed, keda pole varem kontrollitud. See näitab, et ehkki meil võetakse küllaltki palju proove (sotsiaalministeeriumi andmetest nähtub, et kui veredoonoreid mitte arvestada, võeti mullu HIV leidmiseks vereproov 88 590 inimeselt), ei ole nakatunud inimesed arstide pideva jälgimise all.