Pärast täna ilmunud artiklit võtsid Eesti Päevalehega ühendust mitmed Pronevitši patsiendid ja juhtisid tähelepanu, et Pronevitš töötab juba mõnda aega paralleelselt ka Tallinnas Tööstuse tänaval asuvas Kalamaja Perearstid OÜ-s. Samuti töötab ta Nõmme Pererastid OÜ-s abiarstina ja Lasnamäe Medicumis üks päev nädalas.

Üks pereema, kes on Pronevitši patsient Kalamaja keskuses, teatas Eesti Päevalehele, et on mitu korda mõelnud esitada Pronevitši hoolimatuse tõttu kaebuse, aga ajapuudusel pole selleni jõudnud. Naise kinnitusel on ta märganud Pronevitši puhul sama mustrit, mida tuvastas Soome terviseamet Valvira. Arst ei vaatavat last üldse, ei süvenevat, ei küsivat midagi ja saatvat lapse näiteks vale erialaarsti juurde edasi.

Teine Pronevitši patsient rääkis, kuidas tal oli sünnitusjärgne depressioon ja arst määras talle raviks antidepressandid. „Pärast tuli välja, et need olid täiesti ebasobivad ja lisaks ta oli määranud liiga suured annused. Mul läks olukord veel halvemaks ja „katus hakkas sõitma”,” kirjeldas patsient.

Naisel tuli kiiresti abi leida kuskilt mujalt. „Teine arst hindaski pärast, et see oli ohtlik raviskeem,” väitis patsient. Tema sõnul jäi arusaamatuks, miks perearst ei konsulteerinud ravi välja kirjutades eriarstiga või ei saatnud teda eriarsti juurde.

Hiljem selgus ka, et kui psühhiaater oli Pronevitšile saatnud jooksvalt kirju patsiendi käekäigu kohta ja küsis ühel hetkel tema nõusolekut, siis Pronevitš ei vastanud mitme nädala jooksul. Selgus, et ta ei olnud kõik see aeg eriarsti kirju lugenud.

Patsiendi sõnul vastab tõele Valvira kirjeldus, mille kohaselt ilmestab Pronevitši tööd pealiskaudsus, vähene uurimine ja kiirustamine. Siiski oma lapsele osutatava raviga on patsient rahul, märkides, et mingeid intsidente pole olnud ja ta pääseb lapsega kiiresti löögile.

Pronevitš töötab Kalamaja perearstikeskuses ametlikult aga asendusarstina. Ilmneb, et perearstina ta praegu töötada ei tohi. Piirangu seadis arstile Eesti terviseamet pärast Soomes saadud arstina töötamise keeldu. Piirangu tõttu tuleb Pronevitšil läbida augustis uuesti perearsti erialaeksam. Ent nagu näha, ei takista piirang Pronevitšil töötamast nii üld- kui asendusarstina perearstikeskuses. Viimane aga tähendab sisuliselt seda, et ta töötabki igapäevaselt perearstina. Perearst, keda ta asendab, on puhkusel juba aastaid.

Kalamaja perearstikeskuse üks juhtidest Olga Anufrienko ütles, et nad on Pronevitši Soome sekeldustest teadlikud ja nad on tema tegevust jälginud, aga pole seni ühtegi puudujääki märganud. Küll aga on nad palunud tal oma tegevusi täpsemalt põhjendada.

Samuti põhjendas ta Pronevitši jätkamist perearstide puudusega. „Teate, mis olukord meil on perearstidega? Isegi pealinnas ei ole neid enam,” märkis ta. Anufrienko sõnul otsivat üks ta kolleeg juba teist aastat Tallinnasse perearsti tööle. „Sellepärast võetaksegi tööle selliseid, kellega võrreldes meie Pronevitš on täielik professor!”

Anufrienko ütles, et Pronevitš on töötanud nende juures juba mõnda aega ja seni polevat keegi tema peale kaevanud. „Patsiendi austavad teda ja tema teaduslik tase on tasemel,” tõdes ta.

Anufrienko sõnul on nad Pronevitši tööd kontrollinud koostöös Eesti perearstide seltsiga, kelle juures ta peab läbima kahe kuu pärast korduseksami. Kordueksam olevat broneeritud juba pool aastat tagasi, ent selts ei korraldavat eksameid nii sageli.

Perearstikeskuse juht väitis ka, et ta on asendusarstide seas kohanud palju kehvema tasemega arste. Samas pareeris ta, et madala tasemega arstidega võrreldes on märksa küsitavamad need tohtrid, kes kasutavad mittetraditsioonilisi ravimeetodeid või agiteerivad lapsevanemaid oma lapsi mitte vaktsineerima. „Kas see siis on normaalne?” küsis Anufrienko.

Nõmme Perearstid OÜ esindaja ütles, et neile tuli Soome terviseameti otsus üllatusena - nad said sellest teada tänasest artiklist.

Täna kommenteeris olukorda ka Viktoria Pronevitš ise. Arsti sõnul on ta tase arstina väga kõrge ja probleeme patsientide raviga ei ole olnud. „Soomes nõutakse keeleoskust väga kõrgel tasemel ja ma ei olnud süsteemiga kursis,” kommenteeris Pronevitš, miks tal Soomes arstina töötamine keelatud on. Pronevitši sõnul ei ole ta Soome terviseameti Valvira otsusega nõus. „Selliseid vigu tehakse igal pool. Need vead pole eluohtlikud patsiendile,” kommenteeris ta Valvira otsuses toodud põhjendusi, mille alusel tal seal töötamine keelati. Samuti selgitas arst, et Soomes on kasutusel eripärased raviskeemid, mis erinevad rahvusvaheliselt tunnustatud ravijuhistest.

Valvira otsuses on peamise etteheitena Pronevitšile välja toodud liiga pealiskaudne ja kiirustav suhtumine ning vähene patsientide uurimine. Sellega pole arst nõus, väites, et uuris patsiente piisavalt ning keegi ei jäänud ilma ravita. „Ma tean nõrgemaid arste kui mina,” teatas Pronevitš.

Küsimusele, et miks ta liikus Soomes ühest keskusest teise, kui ta seal hakkama ei saanud, vastas arst, et nii tehaksegi.

Valvira tõi ka välja, et kuigi nad palusid arstil teada anda, kui ta oma töökohti Soomes vahetab, ta ei teinud seda. Pronevitš möönis, et võib-olla ühel juhul ta ei teavitanud.

Terviseamet ei ole temaga pärast Soome otsust kordagi ühendust võtnud ega ole soovinud tema pädevust uurida, kinnitas Pronevitš.

Pronevitš selgitas, et Viru vanglas käib ta vaid paar korda kuus, enamasti ta töötabki Kalamaja keskuses perearsti asendajana.