Pereliikme hooldamine aheldab koju tuhandeid inimesi

Ligi 60% tööealistest hooldajatest pingutavad töö kõrvalt ja 40% on pidanud palgatööst loobuma.

Ajakirjanik Tiina Kangro on vahendanud avalikkusele puuetega inimeste probleeme 25 aastat, kuid jäänud siiani hüüdja hääleks kõrbes. Eesti Ekspressi ajakirjanik Andrei Hvostov kirjutas laupäeval LP-s oma omastehoolduse kogemusest, keskendudes elukaaslase ema juhtumile, ja tõstatas taas mitmeid probleeme, mis puudutavad omastehoolduse koormat.

Nende murede ees on igapäevaselt vähemalt 14 900 inimest — nii palju oli 2012. aastal statistikaameti tööjõu-uuringu järgi lapse või täiskasvanud pereliikme hooldamise tõttu mitteaktiivseid elanikke.

Sotsiaalministeeriumi tellimusel 2009. aastal valminud puuetega inimeste ja nende pereliikmete hoolduskoormuse uuringu kohaselt oli ligi poolte ehk 46% täiskasvanud puuetega inimeste peamiseks hooldajaks tema pereliige. Neist pereliikmeist 51% olid vanaduspensionärid ja 29% töötas. Mitteaktiivseid ehk tööl mitte käivaid hooldajaid oli kokku 17%. Seejuures töötas enamik töötavatest hooldajatest täistööajaga.

Üks selline inimene on ka Hvostovi kirjeldatud Annleena tütar. Varem või hiljem tekivad probleemid: üleväsimus, puhkeaja puudumine, vaimne stress, füüsiline ülekoormus (nt hooldatava tõstmisest), kannatada võivad peresuhted, ühiskondlikus- ja kultuurielus osalemine on piiratud. Kõik see võib viia ka konkurentsivõime langemiseni tööturul ja töö kaotamiseni.