Peterburi eestlasi ähvardab Jaani kirikust ilmajäämine
Peterburi linnavalitsus on andnud Jaani kiriku Eesti kogudusele tähtajata tasuta rendile. “Kuid Peterburi linnavalitsuselt on tulnud signaal, et see otsus võidakse üle vaadata, kui seal lähemal ajal midagi liikuma ei hakka,” ütles kultuuriminister Urmas Paet, põhjendades soovi taastada kirik pühakoja ja kontserdisaalina.
Ministri sõnul on kirikuhoone praegu väga halvas seisukorras.
##1999. aasta detsembris, kui tollane peakonsul Peeter Kapten oli Eestis reservohvitseride kursustel, moodustas konsul Jüri Trei ootamatult Tallinnas Peterburi Jaani Kiriku fondi. Treist sai ka fondi esimees. Samal ajal eraldas Mart Laari valitsus fondile 200 000 krooni, mille eest Trei tellis kiriku eskiisprojekti.
Raha kadus tühja
2000. aasta jaanuaris andis Trei president Lennard Merile üle fondi auliikme tunnistuse, samuti tutvustas ta presidendile Jaani kirikusse planeeritud kultuurikeskuse eskiisprojekti, mille heaks määrati toetussumma ka presidendi kultuurirahastust.
Peterburi eestlaste ühiskonna mitu liidrit meenutasid seda projekti Eesti Päevalehele irooniliselt, nimetades seda kirik-äribüroo projektiks. Fondi kavatsustest rääkides avaldas Peterburi Jaani kirikut teeninud kirikuõpetaja Peeter Kaldur tookord ajalehele Eesti Kirik lootust, et valitsuselt laekunud summat kasutatakse sihtotstarbeliselt. “Selle eest tellitakse eskiisprojekt, kiriku taastamiseks vajamineva summa kalkulatsioon, korraldatakse hoone valve ning teostatakse esmaseid heakorrastustöid,” ütles Kaldur toona.
Peterburi eestlaste kinnitusel ei toimunud aga suurejoonelise äriprojekti ajal mitte midagi peale selle, et kiriku uks ära varastati.
Ehitasid vabast ajast
Enne fondi loomist oli Jaani kiriku hingeks Georg Rosenberg ning just tänu tema sidemetele said eestlased kiriku tähtajatu tasuta kasutamise õiguse. Praegu Eestis elav endine allveelaeva kapten Rosenberg ütles, et oli täiesti vastu, kui valitsuselt saadud raha kulutati projekti tegemiseks.
“Põhiline kiriku kasutuskõlblikuks tegemine käis oma kätega,” lausus Rosenberg. “Inimesed tulid vabadel päevadel kokku ja tegid niipalju, kui suutsid. Siis lõi Trei fondi ning jäin asjast tasapisi kõrvale. Kirikus ei olnud tollal ei elektrit ega kütet ja mõttetu oli seda vähest raha kulutada kalli projekti peale.”
Tollane Eesti peakonsul Peterburis Peeter Kapten märkis, et mingit remonti kirikus ei tehtud ja keegi ei tea, kuhu fondile antud summad läksid. “Absoluutselt distantseerusin sellest fondist,” lisas ta.
Rosenbergi sõnul tulid rahad fondi kuulu järgi ka ärimeestelt. “Aga ma pole kunagi näinud mitte mingisugust fondi aruannet, mingit raha kiriku remontimiseks sealt ei tulnud,” ütles ta.
Riik pani õla alla
Peterburi Jaani kiriku hädapärast korrashoidu on siiski mingil määral rahastatud. 2001. aasta novembris eraldas valitsus reservfondist Jaani kiriku remontimiseks 375 000 krooni.
Rahandusministeeriumi kaaskirjas oli selgituseks öeldud, et remonttööde eesmärgiks oli eelkõige elektri-, vee- ja kütte-süsteemi ehitamine. Sellega loodi Peterburi eesti kultuuriseltsile ja kirikukogudusele võimalus jätkata kirikuhoones oma tegevust, sest Kirovi-nimeline kultuuripalee ei võimaldanud neil enam oma ruume kasutada.
Praegu on Peterburi Jaani kirikus selleks tarbeks kohandatud üks ruum, et eesti ühiskonna tegevus üldse jätkuda saaks.
Kultuuriminister Urmas Paet kinnitas, et tegelikult pole kiriku ehituslikku projekti olemas ning nn kirik-äribüroo kava nimetas ta eskiisprojektiks.
“Selles on ette antud vaid suund, et tegelikult säilitada olemasolev olukord. See tekkis 1930. aastatel, kui kirik ehitati ümber ehitustrusti kontoriks,” lausus Paet. “Olemasolevad vahelaed ja bürooruumid ei saa olla lahendus. Vahekorrused tuleb maha lõhkuda ja taastada algne kiriku planeering.”
Kultuuriministri sõnul annaks kontserdisaali loomine Peterburi Jaani kirikus Eesti muusikutele suurepärase võimaluse meie kultuuri tutvustamiseks Neevalinnas.
Lähiajal peaks Eestisse saabuma Peterburi linnavalitsuse jurist, kellega kultuuriminister Paet tahab arutada ka kiriku-omandi staatust. “Jaani kirik on ikkagi Peterburi munitsipaal-omand,” märkis minister. “Omandiküsimuse näol peab olema meil tagatis, et investeeringut teha.”
