Peterburi kuberner Valentina Matvijenko Arhiiv

 „Me oleme väga huvitatud headest suhetest Eestiga. Te olete meie lähimad naabrid ja ajalooliselt oleme juba vanad partnerid,” märkis Matvijenko 150 aastat tagasi eestlaste poolt Peterburi ehitatud Jaani kiriku taasavamise eel. „21. sajand on toonud Eesti ja Peterburi suhetesse uued tuuled ja arengud. Esiplaanile tõusevad kultuurisidemed, turism, ka äri.” Kaheksandat aastat Peterburit kubernerina valitsev Valentina Matvijenko vastas Eesti Päevalehe küsimustele kirja teel. Matvijenko sõnul on Eesti kapital Euroopa suuruselt kolmandas linnas, ligi viie miljoni elanikuga Peterburis tegev eelkõige hotelliäris. Kolm aastat tagasi avas Urmas Sõõrumaaga seotud Manutent OÜ Peterburis 255-toalise hotelli Sokos Hotel Vasilievsky, mis on turistide seas väga populaarne.

Sel suvel peaks aga Peterburi kesklinnas, kuulsast Iisaku katedraalist 150 meetri kaugusel uksed avama Pro Kapital Grupi tütarettevõttele kuuluv kõrgema klassi hotell Domina. 109-toalise hotelli ehitamine läheb maksma 31 miljonit eurot. Pro Kapitali investeering on märkimisväärne, sest näiteks 2009. aastal investeerisid Eestis registreeritud ettevõtted Peterburisse kamba peale ainult kuus miljonit dollarit. Matvijenko andmeil oli mullu 1. jaanuari seisuga Eestist Peterburisse investeeritud kõigest 30 miljonit dollarit. Võrdluseks: Soome ettevõtted investeerisid Peterburisse 2009. aastal 440 miljonit dollarit. Kokku olid aga soomlased 2010. aasta 1. jaanuari seisuga Peterburisse teinud investeeringuid miljardi dollari väärtuses. Soome on Peterburi suuruselt teine väliskaubanduspartner, Eesti asub 36. kohal.

Matvijenko kutsus Eesti ettevõtjaid aktiivsusele. „Kevadel toimub meil järjekordne partneriaat „Sankt-Peterburg – Venemaa regioonid ja välismaa”. Ma kutsun meie Eesti partnereid sellel osalema,” ärgitas Peterburi kuberner. Peterburis tegutsevate Eesti ettevõtjate klubi (www.e-klubi.ee) juhi Urho Rätteli sõnul on viimasel ajal üks suuremaid Eestist Peterburi turule tulijaid olnud Tere piimatoodetega. „Nen­­de kaubamärki on poelettidel ikka näha,” lausus Rättel. Väga märgatav on Peterburis Hillar Tederi osalusega O’Key supermarketite kett, edukalt te­gutsevad mitu ehitusega seotud firmat nagu E-Betoonelement, Aeroc ja Irest, aga ka näiteks dušikabiinide müüjad Balteco ja Aqvator, loetles Rättel. Eesti ettevõtjate klubis on 50 liiget. „Palju on kiibitsejaid, kes tahaks liituda, aga kui jutt läheb investeeringute tegemisele, siis on firmad tavaliselt kadunud,” rääkis Rättel. „Neid, kes on nõus investeerima, et Venemaale müüa, on ikka vähe.” Rätteli sõnul tuleb aru saada, et Venemaal pole enam 1990-ndad, kui oli puudus igasugustest kaupadest. „Nüüd on siin ülekülluse aeg,” nentis ta. „Siinne turg on küll suurem, kuid ka konkurents on tihedam, paljudes kohtades teravam kui Põhjamaades.”

Rõhk kultuuril ja turismil

Eestis pole eraldi statistikat selle kohta, kui paljud Venemaalt saabuvad turistid tulevad Peterburi piirkonnast, kuid Vene viisadest enam kui pooled väljastab Eesti Peterburi konsulaat. Märkides, et peterburilastele meeldib väga Eestis käia, avaldas kuberner Matvijenko lootust, et tulevikus õnnestub viisareegleid lõdvendada, mis kasvataks vastastikust turistide arvu veelgi. Matvijenko sõnul tahetakse lähitulevikus avada Peterburi ja Eesti parvlaevaühendus. „Peterburi ja Helsingi vahelise laevaühenduse avamine näitas, kui nõutud see oli,” teatas Matvijenko. „Ma olen kindel, et Eesti suund saab sama populaarseks.” Läänemere suurim laevafirma Tallink, kellel mõni aasta tagasi Tallinna–Peterburi liin ebaõnnestus, on teatanud, et neil pole kavas lähiajal uusi liine avada.

Ilmselt viitas Matvijenko Vene laevafirmale St. Peter Line, mille Stockholmi ja Peterburi vahet sõitev alus Princess Anastasia peatub nädalavahetustel Tallinnas. Väidetavalt kavatseb St. Peter Line hakata Tallinnas tihedamalt vahepeatusi tegema. Matvijenko rõhutas eriti kultuurivahetust. „Seda ei ole vaja mitte lihtsalt jätkata (samal tasemel – J. P.), vaid laiendada, sest just kultuur võimaldab naabreid paremini tundma õppida ja neid mõista,” ütles Matvijenko. 1 Kuberner tõi kultuurivahetuse näiteks juba tavaks saanud üritustepaari „Tallinna kohtumised Peterburis” ja „Peterburi kohtumised Tallinnas”. „Viimasel sellisel kohtumisel mullu oktoobris Peterburis leppisime Tallinna linnapea Edgar Savisaarega kokku, et allkirjastame kahe linna koostöölepingu,” märkis Matvijenko. Koostööleping võib allkirjad saada Valentina Matvijenko vastuvisiidi ajal mai keskel Tallinnas. Venemaa kunagine pealinn (1713–1918) tahab toetada ka Euroopa kultuuripealinna üritusi Tallinnas. „Me valmistame ette suurt kultuuriprogrammi, milles osalevad meie parimad loomekollektiivid,” lubas Matvijenko.

Ootab huviga Jaani kiriku sisekujundust

•• Eestlaste Jaani kirik on ilmekas ajaloomälestis ja Peterburi arhitektuuriline ehe, ütles Peterburi kuberner Valentina Matvijenko.

•• Matvijenko märkis, et tema teada ei kulgenud kiriku taastamise arutelud ega taastamine ise kergelt. Ta oli rahul, et kirik taastatakse ajaloolisel kujul ja mõõtmetes, kaasa arvatud kellatorn.

•• „Ajalooline interjöör oli kahjuks kaotsi läinud, mistõttu Eesti disainerid töötasid välja uue sisekujunduse,” lausus Matvijenko. „Kõi­gil meil oleks nüüd huvitav vaadata, kuidas see neil välja tuli,” vihjas kuberner sellele, et kavatseb ilmselt vastu võtta kutse osaleda sel pühapäeval kiriku taasavamisel.

•• „Me saame selle taastamist ainult tervitada,” sõnas Matvijenko. „Peterburi saab veel ühe ilusasti taastatud hoone, aga eesti kogukonna liikmed eesti nurgakese Neeva kallastel.”

•• Matvijenko rõhutas, et ajalooliselt on Peterburis olnud suur eestlaste kogukond ja see on ka praegu üks linna suuremaid.

•• 2002. aasta rahvaloenduse andmeil elas Peterburis 2266 eestlast. Eestlased olid Peterburis toona suuruselt 21. rahvusrühm. Näiteks soomlasi elas Peterburis samal ajal ligi 4000.

•• Peterburi eesti seltsi kuulub 500 inimese ümber, ütles seltsi juht Viiu Fjodorova. Viimasel selt­si jõulupeol osales 120 inimest.

•• Peterburi Jaani kiriku pühitsemisest teeb otseülekande ETV, see algab pühapäeval kell 18.45.