Pevkuri soov: tuulikud elamutest kaugemale
Tuuleparkide vastu sõdijad ütlevad, et valitsus on õigel teel, kui keelustab uute tuulikute püstitamise elumajadele lähemale kui kaks kilomeetrit.
„Üheski seaduses ega õigusaktis ei ole kirjas, kui kaugele peab tuulik elumajast jääma. Tuulegeneraatori tootjad väidavad, et müra sumbub ohutule tasemele kusagil kolmesaja meetri kaugusel,” valgustas kehtivat õigusruumi Läänemaal Aulepa tuulepargis suviti elav Rein Sepp.
Sepp on viimastel aastatel kirjutanud mitu kaebekirja nii ministritele kui ka kohalikule maavanemale. Tema jutt sellest, et tuulikust vaid 700–800 meetri kaugusel asuvas majas elamine on tervistlaastav, pole kellelegi eriti korda läinud.
Eesti Päevaleht küsis Sepalt, et nüüd, mil ta on kaks aastat pidanud tuuliku kõrval elama, kas tema hirm tuuliku müra ja vibratsiooni ees on kadunud, vastas mees, et kõik kunagised hirmud on realiseerunud.
„Aus vastus on see, et ega ma seal enam elada ei taha,” ütles Sepp. Kui Sepp ise elab Läänemaal kevadest sügiseni, siis tema ema elab seal peaaegu aasta läbi. Ligi kaks aastat ühes tuulikuga elamist on Sepa emale tekitanud püsivad peavalud. „Nii kui tuulik käima läheb, hakkab pea valutama. Nüüd, mil ta talveks Tallinna tuli, pole mingeid peavalusid,” rääkis Sepp.
Kogu häda saab alguse sellest, et suured tuulikud tekitavad töötades intensiivset madalsageduslikku müra, mida pole võimalik ka kõrvatroppide või kõrvaklappidega summutada. Kui tuulik oleks elumajast aga vähemalt kahe kilomeetri kaugusel, saaks müra looduslikult sumbuda.
Lärmakad ja koledad
Hiljuti plaanis OÜ Vormsi Tuulepark Vormsi saarele püstitada 20 tuulikut. Ehitus- ja arendustööks ei läinud ja tõenäoliselt ka ei lähe, sest vormsilased on tuulikute vastu. Vormsi vallavanem Urmas Pau ütles, et elanike seisukohalt pole vahet, kas müratsooniks on mõnisada meetrit või kaks kilomeetrit, nende jaoks see asja ei muuda.
„Meie kogukond on võtnud vastu otsuse, et tuuleparki ei tule,” kinnitas Pau. Lisaks mürale kaasnevat tuulikutega ka visuaalne reostus.
Sotsiaalminister Hanno Pevkur saatis nädala eest keskkonnaminister Jaanus Tamkivile ettepaneku kehtestada Tallinna tehnikaülikooli teadlaste soovitusel seadustesse nõue, et minimaalseks vahekauguseks tuuliku ja elamuhoone vahel peab olema vähemalt kaks kilomeetrit.
Tulevikus võiksid aga vahemaad, sõltuvalt tuulikute võimsusest, olla veelgi suuremad. Näiteks tuuliku, mille generaatori võimsuseks on kolm megavatti, tohiks püstitada elamust minimaalselt kolme kilomeetri kaugusele. Viiemegavatise generaatori puhul oleks vahemaa neli ja kuuemegavatise generaatori puhul 4,5 kilomeetrit.
Otsus viiks tuulepargid merre
•• Eesti tuuleenergia assotsiatsiooni esimehe Martin Kruusi sõnul tähendaks riigi otsus keelata tuulikute püstitamine elamutest lähemale kui kaks kilomeetrit seda, et uued tuulepargid kerkivad vaid merre.
•• „Merre ehitamine on kallim, aga sinna ehitatakse just seepärast, et tuulikud inimeste elamutest võimalikult kaugele viia ja ehk see raha polegi siis kõige tähtsam argument,” lisas Kruus.
•• Samal ajal on füüsikaliselt mõõdetavad parameetrid, nagu müratase ja vibratsioon, Kruusi sõnul kõikjal näidanud, et kõik on normide piires. „Müra on normi piires ehk alla 40 detsibelli kusagil 500 meetri kaugusel. Kuid pigem on tuulikud inimeste jaoks ikkagi ebameeldivad visuaalses mõttes,” rääkis Kruus.
•• Ka Aulepal on Kruusi sõnul kõik müra seisukohast paigas. Assotsiatsiooni aseesimehe Peep Siitami arvates on Pevkuri tõstatatud probleem pastakast välja imetud. „Iga tuuliku püstitamisele eelneb põhjalik keskkonnamõjude hindamine. Selle käigus analüüsitakse ka seda, kui kaugele peaksid jääma elamud,” lisas Siitam.
