"Ken-Marti Vaheri jutt on vale. Ta on olnud ministritest küll kõige ahnem ja mõõdutundetum lisaraha küsija, aga mitte kunagi pole ta küsinud sentigi piiri tähistamiseks. Lasin ametnikel uurida ka arhiivi ja sealt leiti aastast 2010 umbes 150 000-eurone taotlus minister Marko Pomerantsi poolt. Seega pole küsimus jõudnud ka eelarveläbirääkimistele. Kordagi pole Ken-Marti Vaher toonud küsimust ka kabinetinõupidamisele. Minu ja teiste ministrite teadmine asjast on seepärast piirdunud tõsiasjadega, et Eesti piir vastab Euroopa Liidu reeglitele ja Schengeni standardile ning piirivalve teeb head tööd," väitis Ligi Delfile.

Minister Vaheri rahandusministeeriumisse ja riigikantseleisse 23. märtsil 2014 saadetud kiri tõestab aga vastupidist: "Täiendavalt esitame 2015-2018 arengukava täitmiseks vajalikud lisavajadused kokku summas 196,4 miljonit eurot, sh sunnivajadusega lisataotlused 97,9 miljonit eurot, millest Eesti-Vene piiri väljaehitamise lisavajadus on 26,1 miljonit eurot. 2015.aasta lisavajadused on kokku 45,5 miljonit eurot, sh sunnivajadusega lisataotlused 16,5 miljonit eurot, millest Eesti-Vene piiri väljaehitamise lisavajadus on 1,5 miljonit eurot. Eesti-Vene piiri väljaehitamise kulude arvestus tugineb 2005 – 2006 tehtud analüüsile, mis vajab uuendamist ning valitsemisalade vahel tegevuste, vastutuse ja rahastamise jaotamise otsustamist."

See kiri on nii sise- kui rahandusministeeriumi arhiivis, millele on lisatud märge: "ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS. Märge tehtud 03.03.2014. Juurdepääsupiirang kehtib kuni 31.12.2014."

Praegune valitsus on püüdnud 2015. aasta eelarvesse 900 000 euro lisamist suure töövõiduna, kuigi eelmise valitsuse siseminister palus piirile 1,5 miljonit eurot.

Minister Ligi pole omakorda nõus sisu ja retoorikaga, mis seisab dokumendis, mille on minister Vaher rahandusministrile saatnud.

"Vaher ei ole piirile raha juurde taotlenud. See on fakt," kinnitas Ligi. "Ta ei ole piiri pärast muretsenud ja seda võivad kinnitada teised ministrid, kelle juuresolekul on eelarveid arutatud. Praegu on teie käsutuses ametnike omavaheline kirjavahetus, mille ka meie lõpuks eelmisel nädalal leidsime. See aga pole formaat, kuidas eelarvele raha juurde küsitakse. See Vaheri kiri pärineb päevast, kui Taavi Rõivas sai mandaadi valitsuse moodustamiseks," lisas Ligi. "Aga ma tahan rõhutada, et nii ei küsita eelarvesse raha juurde. Eelarvesse küsitakse raha juurde teisiti, mitte tavaliste kirjadega."

Rahandusministeeriumi selgitus
* 03.03 saatis siseministeeriumi ametnik finantsplaaniga seotud, peamiselt regionaalministri valdkonda puudutava täiendava informatsiooni. Materjalis polnud lisataotluste tabelit, sh vajadust piiri väljaehitamiseks.

*04.03 Siseministeeriumi ametnik saatis mitteametlikult lisataotluse. Meilis märgiti, et kõik kirjas saadetud materjalid esitatakse ka ametlikult koos ministri poolt allkirjastatud kaaskirjaga. Lisaks väärib märkimist, et ka mitteametlikult saadetud tabelis ei olnud Eesti-Vene piiriehitus tähistatud kui sunnivajadusena ehk kõrgema prioriteedina.

* Vaher esitas 23.03.2014 koos kaaskirjaga rahastamiskava rahandusministri käskkirjas soovitud lisadega. Vaheri allkirjaga rahastamiskava, mis on eelarve taotluste kokkupanemise aluseks, Eesti-Vene piiri väljaehitamist ei kajastanud. Eesti-Vene piir oli märgitud vaid kaaskirjas järgmiselt:

„Täiendavalt esitame 2015-2018 arengukava täitmiseks vajalikud lisavajadused kokku summas 196,4 miljonit eurot, sh sunnivajadusega lisataotlused 97,9 miljonit eurot, millest Eesti-Vene piiri väljaehitamise lisavajadus on 26,1 miljonit eurot. 2015. aasta lisavajadused on kokku 45,5 miljonit eurot, sh sunnivajadusega lisataotlused 16,5 miljonit eurot, millest Eesti-Vene piiri väljaehitamise lisavajadus on 1,5 miljonit eurot. Eesti-Vene piiri väljaehitamise kulude arvestus tugineb 2005 – 2006 tehtud analüüsile, mis vajab uuendamist ning valitsemisalade vahel tegevuste, vastutuse ja rahastamise jaotamise otsustamist.“ Kaaskirjas lubatud täiendavalt lisavajadusi piiri väljaehitamiseks ei esitatud, ei selle kaaskirja lisana ega ka hiljem tagantjärgi.

Lisaks märgiti kaaskirjas, et finantsplaaniga seotud täiendav informatsioon on eelnevalt Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonnale saadetud e-postiga 03.03.2014. Selles ametnike poolt saadetud täiendavate materjalide hulgas kõnealust lisa ei olnud.

Kaaskirjas teema mainimine ei ole alus lisavajaduse menetlemiseks, selleks on rahandusminister käskkirjaga kehtestanud eraldi vormi, eesmärgiga, et lisataotlusi oleks võimalik nõuetekohaselt analüüsida, sh pidid lisavajadused olema esitatud prioriteetide kaupa. Ehk sisuliselt oli teema välja jäetud vormikohastest tabelitest, mis lähevad analüüsimisele ning vaid mainitud kirjas. See aga pole eelarve koostamise aluseks, millega on kursis ka kirja saatjad.

Samuti ei kehti väide, et rahandusminister ei esitanud Vaheri poolt esitatud lisataotlust valitsuses otsustamiseks, ka seetõttu, et lisataotluste laekumise tähtajaks 10.05.2014.a ei olnud Vaher enam siseminister ning ametliku taotluse eeltoodud vormil esitas rahandusministeeriumile Pevkur, mis võeti ka menetlusse. Vaher pole esitanud ametlikku taotlust piiri väljaehitamiseks rahandusministeeriumile esitanud ka varasematel aastatel kogu oma ministriks oleku ajal.