Piirivalve muutumas militaarasutusest tsiviilametkonnaks
Hetkel reguleerivad piirivalve tegevust paralleelselt nii kaitseväeseadus kui uus piirivalveseadus. Üleminekuaeg lõpeb 1. augustil, mil on selge, kui palju ohvitsere jäi edaspidiseks tööle piirivalveametnikena, ütles piirivalveameti peadirektor Roland Peets ajakirjanikele.
Peetsi sõnul arvestatakse mõnekümne inimese lahkumisega süsteemist.
Uus seadus rakendub piirivalvurile hetkest, kui ta laseb end kaitseväelase positsioonilt üle viia tavaametnikuks.
Alates 1. juulist saab piirivalves töötada ka ilma kaitseväeteenistust läbimata – seni oli tarvis läbida kaitseväeteenistus või kaitseväeline väljaõpe. Reedel lõpetas piirivalvekolledži esimene kursus, kellel polnud kaitseväeteenistus kohustuslik.
Peetsi sõnul on uus seadus piirivalvele omamoodi värskendav, kuna nüüdsest laieneb inimeste valik – senine kaitseväeteenistuse nõue ei lubanud mõnel soovijal piirivalvuriks õppida, mis nüüd on võimalik.
Peetsi sõnul ei tule siinkohal karta kvaliteedilangust, sest piirivalvekolledž annab õppeprogrammi käigus seni kaitseväes toimunud relvaõppemooduli.
Tulevikus hakkab piirivalveohvitseridele andma auastmeid siseminister. Uue seaduse eeliseks on, et see on konkreetselt piirivalve valdkonnale mõeldud – kaitseväeseadus küll arvestab piirivalve erisusi, kuid on siiski mõeldud kaitseväele.
