Pirita halduskogu andis TOP-i laienemisele oma nõusoleku
Pirita halduskogu võttis eelmisel esmaspäeval, 21. jaanuaril vastu otsuse, millega andis nõusoleku üle viie aasta vaidlusi tekitanud Pirita TOP-i laienemisplaneeringule, linnaosavanem lubas otsusele vastata kuu aja jooksul.
Tervikkoosseisus kohal olnud halduskogus sai otsus kuus poolt- ja viis vastuhäält. “Loomulikult meeldiks mulle konsensus rohkem, kuid demokraatlikus riigis on nii seatud, et ka see üks hääl on otsustamisel määrav,” ütles Pirita halduskogu esimees Mati Eliste. Tema selgituste kohaselt ei olnud võimalik küsimust lahtiseks jätta – midagi peab lõpuks otsustama. Selge on see, et ükskõik, milline meie otsus ka on, kellelegi see meeldib ja kellelegi mitte.”
Halduskogu esimees rõhutas, et otsuse allakirjutamine ei tulnud lihtsalt – küsimuse vaagimine on võtnud aega juba aastaid. Sel korral sai määravaks arendaja lubadus, et planeerimisel arvestatakse piirkonna sotsiaalse infrastruktuuri arendusega, sealhulgas elamute, kaupluste, mänguväljakute rajamisega. “Pirita TOP-i planeerimisel on arvestatud ka jahikai korrastamise ja lausa uue ehitamisega. Praegu on sadamas 600 jahikohta, mida on vähem kui koha soovijaid,” rääkis Mati Eliste. “Pealegi peab keegi ka arendaja poolel olema.” Linnaosa ametnike hinnangul suurendab kavandatav suurkompleks piirkonna ühtsustunnet ja tihendab omavahelist lävimist.
Kinnitamine võtab kuu
Pirita linnaosa vanem Tiit Terik ei ole halduskogu otsust oma allkirjaga veel kinnitanud ega seda linnavalitsusse kooskõlastamiseks saatnud. “Praegu on veel pooleli läbirääkimised arendajate ja planeerijate vahel. Ma ootan planeerijate täpsustust avalikkusele suunatud ettevõtmiste kohta, mida nad lubasid planeeringu koostamisel toetada, näiteks mänguväljakute rajamine ja Lillepi pargi edasine arendamine,” selgitas Terik oma viivitamist.
Lisaks negatiivsele tagasisidele on linnaosavalitsus Teriku kinnitusel saanud Pirita TOP-i planeerimise kohta ka üllatuslikult positiivset tagasisidet linnaosa eakatelt inimestelt, kes on rõhutanud vajadust kodulähedaste jalutamiskohtade ja kohtumispaikade järele. “Kui planeering saab teoks, siis on linnaosas praeguse 14 069 elaniku asemel ligi 18 000 elanikku,” lisas linnaosavanem.
Samas ei taha linnaosavanem otsuse tegemisel kiirustada, sest tegemist on piirkonna inimeste jaoks väga tundliku teemaga. “Pirita jaoks on see suur ja oluline planeering ning halduskogus vastuvõetud otsusele vastatakse kolmekümne päeva jooksul,” sõnas Terik.
Planeering tekitab vastasseisu
•• Lillepi pargi seltsi esimees Ene Tomberg on Pirita TOP-i planeeringu suhtes skeptiline, kuid mitte otse selle vastu. “Me ei ole mitte millegi vastu, vaid me seisame millegi eest,” vahendas Tomberg seltsi seisukohta.
•• “On küll hea, kui piirkonda arendatakse, kuid planeerimisel peab ilmtingimata arvestama asumi elanike soovi tunda end hästi ja turvaliselt. Seda aga ei soosi see, kui kõrgete uusehitistega piiratakse vaadet merele, kui noorperedele mõeldes rajatakse Pirita tee ja elumajade vahele lastemänguväljakud, mis on strateegiliselt ebasobiv paik, sest sellisel alal on suur oht saada traumasid,” rääkis ta. “Pealegi oleks majade vahele mänguväljakute rajamine lihtsalt raha raiskamine, sest Lillepi pargis on juba mänguväljakud olemas.”
•• “Samuti ei ole vähe tähtis selle piirkonna õhusaastatus. On ju selge, et kui uutesse korteritesse asub elama umbkaudu kuussada inimest, on neil kokku umbes nelisada sõidukit,” muretses Tomberg.
