Pirita kloostri varemed saavad tulevast suvest ajutise katuse

Katus võimaldab korraldada kloostris kultuuriüritusi ka halva ilmaga.

Pirita kloostri varemetes sel nädalal toimuva ülipopulaarse Birgitta festivali korraldajad tahavad alates järgmisest aastast katta kloostri ajutise katusega, mis muudaks kontserdipaiga külastajatele veelgi atraktiivsemaks.

Kultuuriväärtuste ameti ja arhitektide liidu korraldatud konkursil tunnistati parimaks ideelahendus, mille autoriteks olid ka Savonlinna ooperifestivali tarvis Olavinlinna kindlusele katuse projekteerinud inimesed. Praegu tegeldakse arvutuste täpsustamise ning projekti kohendamisega.

Tasemel festivalipaik

“Katuse panemine muudaks kloostri Eesti ainsaks Euroopa tasemel festivalipaigaks, mida saaks kogu suve jooksul maksimaalselt kasutada,” märkis Birgitta festivali pressiesindaja Heili Vaus-Tamm.

Festivali korraldava Tallinna filharmoonia direktor Jüri Leiten täpsustas, et kogu projekt hõlmab peale katuse panemise ka muu publikule vajaliku infrastruktuuri rajamist, nagu spetsiaalne publikutribüün, aknakilbid, vihmavee ärajuhtimine, tualettide juurdeehitamine jms. “Tänavuse festivaliga saame palju kogemust juurde, mille abil selle projektiga edasi minna,” ütles Leiten.

Kultuuriväärtuste ameti juhataja Külli Holstingu sõnul soovis muinsuskaitsenõukogu saada projekteerijatelt täiendavaid insenertehnilisi arvutusi, mis näitaksid, kas katuse kinnitamine võib kahjustada kloostri müüre tõmbejõu või muude mõjudega. “Samuti pole veel täpseid kalkulatsioone, kui palju läheb maksma katuse tegemine ja ekspluatatsioon – sest talveks tuleb see ju ära võtta,” lausus Holsting.

Tema sõnul esitati katuse ehitaja leidmiseks korraldatud konkursile muinsuskaitselised eritingimused, millest võitnud töö oli enam-vähem kinni pidanud. “Minu isiklik arvamus on, et Tallinna kultuurielu silmas pidades ja atraktiivsuse mõttes on sellist kontserdipaika väga vaja,” lisas kultuuriväärtuste ameti juhataja.

Kogu projekti maksumuseks on arvestatud 15–20 miljonit krooni, mida kavatsetakse rahastada Euroopa fondide toel. “Tallinna linn on suusõnaliselt lubanud anda projekti omafinantseerimiseks vajaliku summa, mis on umbes 5–7 miljonit, ülejäänud summa tuleks Euroopast,” sõnas Leiten.

Leiteni hinnangul näitab tänavuse Birgitta festivali edu, et inimestel on sellist ooperifestivali vaja.

“Arvestades, milline tung on olnud neile neljale kontserdile, on selge, et nende müüride vahel tahetakse kuulata selliseid heal tasemel kontserte,” lisas ta.

Järgmise aasta Birgitta festivali kavandatakse kahenädalasena.

Pirita kloostri uus katus

•• Konkursi võitnud ideelahenduse järgi on spetsiaalsest PVC-materjalist, osaliselt läbipaistev katus akustiliselt toimiv, tuult vastuvõttev ja sademeid ärajuhtiv.

•• See pingutatakse müüridest väljaspool asuvate ankrute abil trossidega pealtvaatajate kohale justkui telk, kallakuga tribüüni suunas.

•• Esialgse plaani järgi võiks katus katta kloostrimüüre terve suve jooksul ja peale kontsertide saaks seal korraldada ka draamaetendusi.

•• Projekti maksumuseks on arvestatud 15–20 miljonit krooni, suurem osa rahast peaks tulema Euroopa fondidest.

•• Lisaks ajutise katuse paigaldamisele hõlmab projekt ka publikutribüüni ja tualettide ehitamist ning muu publikule vajaliku infrastruktuuri rajamist.

•• Tallinna linn on lubanud projekti toetada 5–7 miljoni krooniga