Tihedat sebimist jätkus kõikide lettide vahele ja ka lava ette, kus astusid vaheldumisi üles nukuteatri näitetrupp, laululapsed ja tsirkuseartistid.

Müügilettidel müüdi põnevaid asju: maale, lambanahku, lapitekke ja kaltsuvaipu; aga ka raamatuid, nosimiseks mandleid, samuti varemete vahele mittesobivaid kunstlilli. Nii mõnedki müüjad olid riietunud temaatiliselt või püüdnud natukenegi ürituse meeleolu tabada sobiva hõlsti, viltmütsi või muu elemendiga.

Kohe sissepääsu juures näiteks hakkas silma Raba talus kasvatatud loomade karusnahka müünud perenaine Inga Ojapõld keskaegses riietuses. Tema oli esimese tehingu teinud juba varaseks pärastlõunaks. “Üritustega seotud laatadel tuntakse rohkem huvi ja ostetakse ka hästi, meil on muidu selline eksklusiivne kaup,” rääkis Ojapõld. Populaarsemate kaupadena näitas ta uudistootena villaseid karusnahatupsudega õlasalle, kapuutse ja lõbusaid nahkmütse.

Teisal õpetasid Pirita vaba aja keskuse töötajad lastele siidimaali, salvrätitehnikat, tekstiilimaali, savivoolimist ja muud. Töötoa juhendaja Annie Rist ütles, et huvi on väga suur, juba esimese paari tunni jooksul käis kätt harjutamas üle 40 lapse.

Grete-Maarja Tött (10) joonistas siidile mereadrude vahel ujuva kala koos kilpkonnaga. “Pärast saan selle töö endale, kingin võib-olla emale,” sõnas ta.

Lava juures seisnud Kaisa Arula oli kloostripäevale tulnud koos laste Mirjami (9) ja Markus-Haraldiga (4) ning ootas nukuteatri ja tsirkuseetendusi. “Me oleme siin üritusel igal aastal käinud, elame Meriväljal ja see klooster on nii lahe, et käime siin niisamutigi ilusa ilmaga,” sõnas Arula. Et kõrgete müüride vahel silkavate lastega mõni õnnetus juhtuda võiks, ta ei peljanud. “Eks tuleb silm peal hoida. Olen ise lapsepõlves siin palju ringi jooksnud, seepärast võimaldan oma lastele sama.” Lapsed Mirjam ja Markus-Harald naasid müügiplatsilt kahe villase mänguloomaga.

Kõige kaugemas nurgas müüsid tagasihoidlikult oma tooteid kloostriõed ise. Nemad olid letile toonud õuna- ja mustikakoogid, mille tüki eest küsiti 15 krooni, ja apelsinimoosi eri suuruses purkides. “Kõik on siinsamas kloostris tehtud, viib keele alla! Aga retsepte me ei avalda,” sõnas naerusuine müüja.

Pirita linnaosa sünnipäev

Pirita linnaosa tähistas juba viiendat aastat sünnipäeva kloostri päevaga. 1436. aasta 15. augustil õnnistas Tallinna piiskop Heinrich II sisse Pirita kloostrikiriku. Peagi tekkis Birgittiinide kloostri ümbrusesse ka väikene asum, mida sealsed elanikud nimetasid Piritaks. Juba viiendat aastat kutsusid linnaosavalitsus, Pirita vaba aja keskus ja klooster varemetesse üritusele, kus sai kaubelda, ennast proovile panna, teatrit ja laulu vaadata. Kloostripäev lõppes kell 17 piduliku jumalateenistusega.